Maakonna õpetajad kogunesid plenaaristungile

Teisipäeva hommikul kogunesid kolme omavalitsuse õpetajad ja koolijuhid Jõgeva kultuurikeskusesse, et pidada maha plenaaristung. Istungil osales haridusminister Mailis Reps, kes andis suunised, kuidas koroonaviiruse valguses õppetööga alustada.


Õpetajaid tervitas Jõgeva vallavanem Tiit Lääne, kes nentis, et läinud kooliaasta jäi just kui poolikuks, kuid oli õpetlik ja andis väga palju kogemusi. „Usun, et teeme kõik selle nimel, et esimene september on meie jaoks aasta kõige olulisem päev. Mida siis veel oodata, kui mitte 1. septembrit?“ küsis Lääne.

Keskendutakse maakonna eripäradele

Haridusminister Mailis Reps keskendus oma ettekandes peamiselt koroonaviirusele ja kõigele, millega õpetajad ja koolijuhid uuel aastal arvestama peavad. „Kooliaasta peaks tulema võimalikult tavapärane. Aga kõik, mis on tavapärane, on seekord eriline, eks kohandume,“ ütles Reps.
Sügisel keskendutakse valdavalt maakonna ja piirkonna eripäradele. Ka minister sõnas, et kevadel läks viiruspuhang õnneks Jõgevamaalt mööda. Ent kui olukord peaks riigis halvenema, pani minister südamele, et esmalt hingataks sisse-välja, täpsustataks üle ja räägitaks omavahel. „Kõik muutused on piirkonna, kooli- ja lasteasutuse põhised,“ selgitas Reps. See tähendab, et kui viirus peaks näiteks klassi sisse tulema, saadetakse üks klassitäis õpilasi distantsõppele. Pärast kaht nädalat kodus ja ilma uute haigusjuhtude lisandumiseta võib tagasi tulla. Välja selgitatakse ka lähikontaktsed. „Need on inimesed, kes on olnud lähemal kui kaks meetrit ja rohkem kui 15 minutit,“ ütles Reps. Lisaks soovitas minister nakatunul teha pärast ka lisatest.
Lisaks soovitab haridus- ja teadusministeerium korraldada õppetööd selliselt, et vähendada kontakti inimeste vahel, kasutades näiteks koduklasse, õuesõpet või osalist distantsõpet näiteks päevade kaupa. Reps rõhutas, et huvitegevust tuleks jätkata ja seda peab ka ministeerium oluliseks. Koolipeod soovitatakse edasi lükata, ent klassiekskursioonidele piiranguid ei seata. Ent seda ka klasside või rühmade kaupa. Üks kõige olulisemaid punkte on, et haigeid lapsi kooli tuua ei tohi. Ning reisilt tulles tasuks jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.
Kokkusaamisel tunnustati ka parimaid õpetajaid ja hõigati välja aasta haridustegu ja hariduse sõber.
Jõgevamaa aasta klassijuhataja tiitli pälvis Jõgeva põhikooli ajalooõpetaja Tiina Kull, kes on suutnud tekitada oma klassis tunde, et kõik lapsed on võrdsed ja väärtuslikud just sellisena, nagu nad on.
Aasta kutseõpetaja tiitli sai Luua metsanduskooli õpetaja Evelin Saarva, kes annab oma teadmisi taimede maailmast huvitavalt edasi ning kasutab õppetöös ära kõik digitehnoloogia võimalused.
Aasta huvialaõpetajana tunnustati tantsustuudio Cestants tantsuõpetajat Kristel Saart, kes annab oma õpilastele võimaluse improviseerida, olla loominguline. Aasta tugispetsialisti tiitli pälvis Vaimastvere kooli eripedagoog Deili Matson, kes leiab ka kõige keerukamatele probleemidele lahenduse ning omab suurt rolli koolis õppivate uussisserändajate laste õpetamisel. Aasta koolijuhi tiitel läks Luua metsanduskooli direktorile Haana Zuba-Reinsalule, kes on kujundanud oma koolist rahvusvaheliselt tuntud ning teistest eristuva kompetentsikeskuse.
Jõgevamaa aasta klassiõpetajaks tunnistati Põltsamaa ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Aili Lomp, aasta põhikooli aineõpetajaks Adavere põhikooli õpetaja Merle Karuks ja aasta gümnaasiumi aineõpetajaks Tarvo Talvistu. Aasta haridusteona tunnustati Põltsamaa ühisgümnaasiumi projekti „Õppimine tunnis virtuaalreaalsuse abil“ ning aasta hariduse sõbrana Riigimetsa Majandamise Keskust.

Uueks aastaks ollakse ikkagi valmis

Aasta koolijuhi tiitli saanud Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnas Vooremaale, et on tore, kui tehtud tööd märgatakse. Uueks aastaks ollakse aga valmis. „Meil kõik juba toimib. Alustasime 1. augustil, praktikad käivad. Uuest nädalast ootame uusi sissesaanuid,“ rääkis Zuba-Reinsalu.
Sel aastal soovis Luua metsanduskoolis õpinguid alustada rekordarv õppureid.
„Kõik looduserialad on järsku üles leitud. Kõige rohkem oli matkajuhiks pürgijaid. Tundub, et matkarajad ja väljas liikumine on inimesi kõnetanud,“ ütles koolijuht, lisades, et sellist sisseastujate sooviavalduste hulka ei mäletagi.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula rõõmustas samuti haridusteo tiitli üle. „Meie stiil ongi digiasjade, virtuaalreaalsuse ja küberkaitsega tegeleda. On tore, et meie tegu on tunnustatud. Üritame leida oma nišši tehnoloogia kaudu,“ nentis Arula.
Õpetajad on virtuaalreaalsuses toimetamise enam-vähem omaks võtnud. „See on suhteliselt uus asi ja õpetajad on küll juhendatud, aga kahjuks koroonakriis on asjad seisma pannud. Eks saame edasi minna, mõned komplektid juurde. See on tuleviku teema, kahju kui kool sellest maha jääks. Üritame, et koolis oleks ajakohane tehnoloogia pidevalt kättesaadav,“ kinnitas Arula.
Aasta põhikooli aineõpetajaks saanud Adavere õpetaja Merle Karuks ütles, et oli saadud tunnustuse üle üllatunud. „Mul ei olnud siia plaanis tulla, plaanisin töötada uute projektide kallal. Aga direktor hakkas rääkima, et tal on autojuhti vaja ja ta ei saa kuidagi Jõgevale,“ muigas Karuks.
Uueks aastaks ollakse aga siiski valmis. „Esmaspäeval registreerisime juba esimesi maakonna ettevõtlusnädala koole. Tööd jagub ja kõik on väga põnev,“ rõõmustas Karuks.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus