Täna Türil peetaval Teraviljafoorumil 2017 analüüsitakse efektiivsuse tõstmise ja riskijuhtimise võimalusi Eesti teraviljakasvatuses. Kuigi möödunud aasta kujunes heitliku ilma ja madalate turuhindade tõttu meie teraviljakasvatajatele üsna keeruliseks, siis on teraviljasektor viimase kümne aasta jooksul arenenud Eesti üheks suurimaks põllumajandusharuks, mis on silma paistnud laienenud tootmispindade ja tugeva ekspordivõimega.
“Möödunud aasta kinnitas, et kuigi teraviljakasvatus Eestis on jõudsalt arenenud, siis on kasvanud ka tootmisega seotud riskid, mille juhtimisele tuleb pikaajalise edu saavutamiseks üha rohkem mõelda. Põllumajandustootmise ja teraviljakasvatusega kaasnevate riskide loetelu on pikk ja mitmekesine – alustades ilmastikutingimustest ja taimehaigustest ning lõpetades poliitiliste ning turgudega seotud riskidega. Teravilja madal ja kõikuv hind sunnib konkurentsis püsimiseks järjest enam otsima ka võimalusi teraviljakasvatuse efektiivsuse tõstmiseks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.
“Riskijuhtimise teema on ka põllumajanduspoliitika tulevikku puudutavates aruteludes muutunud üha tähtsamaks. Euroopa Liidu otsetoetused on suutnud pakkuda põllumajandustootjatele teatavat stabiilsust ja tagada ettevõtete likviidsuse suurte hinnakõikumiste ning turgude ebastabiilsuse tingimustes. Euroopa tasandil vajab erinevate liikmesriikide otsetoetuste taseme ühtlustamine jätkuvat pingutust. Ühise põllumajanduspoliitika reegleid on vaja muuta ka paindlikumaks, et praegu kehtiv püsirohumaade säilitamise kohustus ei takistaks tootjate võimalusi kohandada oma tegevust muutuvate turutingimuste korral,” lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul peaksime Eestis mõtlema ka sellele, milliseid alternatiivseid sissetulekute stabiliseerimise meetmeid saaksime põllumajanduses kasutada. Mõned aastad tagasi pakuti välja idee luua riigi osalusega äriühing, mille ülesandeks oleks pakkuda põllumajandusettevõtetele kriiside korral sissetulekute stabiliseerimise instrumente. Vaatamata mitme varasema maaeluministri toetusele pole valitsus sellele plaanile siiani heakskiitu andnud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna hinnangul tuleks äriühingu loomisega edasi minna, sest kõrge riskitasemega põllumajandusäris on teatud perioodidel meetmed tootjate sissetulekute stabiliseerimseks vajalikud. Loodava ühingu üheks tegevuseks võiks olla ka põllumajandussektorile pakutav kindlustustegevus ning selliste lahenduste pakkumine, mida pangad pole valmis pakkuma.
Möödunud aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 348,2 tuhandel hektaril. Kõige suurematel pindadel kasvatati otra, tali- ja suvinisu. Kõige kiiremini on viimase viie aasta jooksul kasvanud talinisu kasvupind. Kuigi teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud viiendiku võrra, siis edasist arengut hakkab pidurdama püsirohumaade säilitamise kohustus.
Põllukultuuridest on jõudsalt kasvanud kaunviljade kasvupind – mullu kasvatati kaunvilju tervelt 54,5 tuhandel hektaril, mida on ligi viis korda rohkem kui 2012. aastal. Rapsi- ja rüpsi kasvatati mullu kokku 69,4 tuhandel hektaril, mida on tunduvalt vähem kui 2012. aastal, mil õlikultuuride kasvupind ulatus 87,1 tuhande hektarini.
Vooremaa