Jahimehed küttisid äsja lõppenud jahihooajal kokku 32 330 metssiga

Jahimehed täitsid keskkonnaameti määratud metssigade küttimiskohustuse 29 608 isendit, ületades paljudes maakondades ettenähtud miinimumi, teatas ameti pressiesindaja.

  1. veebruariga lõppenud jahindusaasta oli erakordne, kuna metssigade kaudu leviva sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Jahindusorganisatsioonid teadvustasid metssigade seas leviva katku tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides 32 330 metssiga. Lisaks hukati 35 katku kahtlusega metssiga ja leiti 2006 hukkunud korjust. Metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 34 371 isendi võrra.
  3. Värsketest küttimisandmetest selgub, et 1/3 metssigadest kütiti jaanuaris ja veebruaris, mil jahipidamisele aitas kaasa loomajälgi reetev lumekate. Piirkondades, kus katk veel levinud ei ole, ületati etteantud küttimislimiiti. Täitmata jäi kohustus Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, mis on ka mõistetav, kuna nendes maakondades on katk kõige ulatuslikumalt loomade arvukust vähendanud.

“Meie jaoks oli prioriteet langetada kiiresti metssigade arvukust, et seeläbi tagada seakatku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju seakasvatajatele. Tunnustame jahimehi hea koostöö ning regulaarselt edastatud küttimisandmete eest. Nende esitatud andmed on abiks ka Keskkonnaagentuurile andmaks soovitusi järgmiseks jahindusaastaks,” lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.

Metssigade arvukuse vähendamiseks kohustas keskkonnaamet rohkem tähelepanu pöörama emiste ja noorte isendite küttimisele. Etteantud struktuur oli täiskasvanud isenditest 60 protsenti emiseid ja kogu küttimismahust 60 protsenti noorloomad, reaalselt kütiti 52 protsenti emiseid ja 40 protsenti noorloomi.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb jätkata metssigade küttimist ka edaspidi, et saavutada oodatud arvukus – 1,5 isendit 1000 ha kohta. Selle eesmärgini jõudmine võtab hinnanguliselt kaks-kolm aastat aega. 

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt keskkonnaameti kodulehel.

Vooremaa