Kuus kulub koolil kahe metsamasina liisingumakseteks ligikaudu 180 000 krooni. Praegu kasutada oleva ühe harvesteri ja ühe forvarderi liisinguleping lõpeks 2008. aasta aprillis. Luua Metsanduskooli direktori kohusetäitja Priit Kirsimäe sõnul ei tähendaks lepingu lõppemine probleemide kadumist. ?Meil oleks siis vaja liisida uued masinad, õpetama peaksime ikkagi nüüdisaegse tehnikaga, mitte vanadega,? märkis ta.
Luua Metsanduskooli metsamasinakoolituse juhtivõpetaja Andres Müürisepa sõnul pole koolil 1999. aastast, mil metsamasina juhtide õpetamisega alustati, olnud ainsatki murepilvedeta sügist. ?Pole kindlust, et koolitus ja praktikad saab tehtud,? nentis Müürisepp.
Liisingumaksete probleem on sama vana, kui masinad liisiti ja metsamasina operaatori eriala koolis õpetama hakati. Möödunud suvel õnnestus halvim ära hoida, sest kool sai pooleks aastaks maksepuhkust.
Enamasti on metsamasinate liisingmakseid rahastatud projektipõhiselt ehk Riigimetsade Majandamise Keskusest (RMK) või Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), makseid on tasunud ka haridusministeerium.
Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant Age Rosenberg kinnitas Vooremaale, et tänavu esimese poolaasta makse tasuti riigieelarvest ministeeriumi kaudu. “Teise poolaasta makse tasumise otsus sünnib kindlasti enne kooliaasta algust augustis. Hetkel ei saa öelda ei seda, et kindlasti toetatakse, ega ka seda, et kindlasti ei toetata,” märkis Rosenberg.
Väikefirma ei suuda kooli toetada
Metsanduses ringlevad miljardid. Kui teaduse arenguks ja õppetööks ei suudeta mõnd miljonit leida, on katastroof käega katsuda. Eesti suurte puidufirmade seisukoht on, et nemad on ausad maksumaksjad, hariduspoliitika aga on riigi asi. Miks peaks kõik maksud ausalt ära maksnud firma veel täiendavalt midagi koolituseks andma? Miks metsafirmad peavad osalema koolituses, kuid näiteks ükski kaubanduskett või toitlustusasutus ei investeeri müüjate, kokkade või kondiitrite koolitamisse sentigi? Miks riik ühtedele ettevõtjatele koolitab spetsialiste, aga teistele ei koolita?
Pealegi pole suurtel metsa ülestöötavatel firmadel aga pole üldse omal harvestere ega forvardereid, nemad ostavad teenust kas osaühingutelt või füüsilisest isikust ettevõtjatelt. Sama teeb muide ka RMK. Risk ja vastutus on hajutatud, teenuse sisseostmine on ka märksa efektiivsem majandamise viis.
Liisingumaksete käes vaevlev väikeettevõtja jõuab vaevalt oma maksud ära maksta, kooli sellel eesmärgil toetada, et endale uus masinaoperaator tööle võtta või koolituse eest tasuda, ta lihtsalt ei suuda.
Kuidas võib miljoneid maksva metsamasina juhtkangide taha saata erialase väljaõppeta inimese, kuid autorooli istumiseks tuleb mitu kuud autokoolis käia ja ka vastavad eksamid ära õiendada ning juhiluba saada?
Andres Müürisepp teab juba paari juhtumit, kus kindlustus keeldus rikkiläinud masina remonti hüvitamast, sest metsamasina juhil puudus kutsetunnistus. Nii et päris tänavalt enam metsamasina operaatoreid värvata ei õnnestu.
?Need juhtumid ei tee meie olukorda paremaks, sest tung koolitusele suureneb. Meie aga pole võimelised ju koolitama, kui loobuksime oma masinatest,? märkis Luua Metsanduskooli arendusjuht Aino Mölder. Tema hinnangul tekitab ebaprofessionaalne juht harvesteri kangide taga metsale väga tõsist kahju. Ja kindlasti ongi tekitatud.
Andres Müürisepp pakub selle jutu peale kohe ühele põllumajandusülikooli metsanduse magistrandile võimalikku magistritöö või doktorandile võimalikku doktoritöö teemat, et saada metoodika metsale tekitatud kahju hindamiseks. ?Neid nüansse on selle kahju hindamisel aga nii palju, et me ilmselt ei oskagi kõike kohe arvesse võtta, see selgub ehk alles 30 aasta pärast,? rõhutas Müürisepp.
RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schultsi sõnul ei tohiks metsamasina juhi õpe Luual mingil juhul lõppeda. “Metsamasina operaator kujundab tuleviku metsa, seda tööd saab teha ikkagi ainult vastava väljaõppe saanud spetsialist,” ütles Schults.
Valitsuses ja riigikogus on viimasel ajal väga palju räägitud kutseõppe parandamisest ja sellest, et riik vajab väga eriharidusega spetsialiste. “Just taolisi erialasid nagu Luual on metsamasina operaator, ongi kutsehariduses vaja arendada. Masinraiete osakaal Eesti metsanduses suureneb väga kiiresti, aga kvaliteeti saab tagada vaid läbi hea koolituse,” lisas Schults.
Müüriseppa sõnul on koolil kõige lihtsam liisingulepingud üles öelda, masinad tagasi anda ning metsamasina operaatorite väljaõpetamine ja koolitamine lõpetada. ?Sellise mõtteviisi juures tekib tõrge ? kuus aastat oleme vaeva näinud ja nüüd tunnistame kogu oma töö mõttetuks,? lausus metsamasina õpetaja. Tema hinnangul on mõne aasta pärast sama eriala uuesti käivitada üsna raske et mitte öelda võimatu. Ebakindluse tõttu pole kool julgenud metsamasina operaatori eriala eriti reklaamida. ?Kursus tuleb alati täis ja rohkemgi,? märkis Müürisepp.
Metsas teenib kolm-neli korda rohkemTänavu kevadel lõpetas metsamasina juhi eriala üheksa noormeest, kellel oli võimalik valida 40-50 töökoha vahel. Lõpetajaid olnuks rohkem, aga mõned ei suutnud loobuda soodsast teenimisvõimalusest ja võtsid vastu pakkumise Rootsis tormimurdu üles töötada. ?Tööandjad süüdistavad meid, et eriala on, poisse vastu võtate, aga meil pole kedagi tööle võtta. Üheksa lõpetajat on lihtsalt liiga vähe, kuid olemasoleva tehnikaga ja pideva määramatuse olukorras pole me oluliselt rohkemaks suutelised,? tunnistas Müürisepp.
Priit Kirsimäe hinnangul on ebamäärane olukord viinud koolist juba kaks väga head metsamasina õpetajat. ?Õpetaja ja metsamasina juhi keskmist palka võrreldes tuleb tunnistada, et metsas teenib kolm-neli korda rohkem,? tõdes ta.
?Miks peaks hea spetsialist müüma oma oskusi väikese raha eest võimalikele tulevastele konkurentidele, kui ta pole ka kindel, et koolil järgmisel aastal üldse masinad on ja väljaõpe toimub,? küsis Andres Müürisepp.
Luua kooli masinad töötavad ka suvel. Üks või kaks kevadel kooli lõpetanud noormeestest on jäänud nö. järelpraktikale. Asi pole selles, et need poisid poleks õigel ajal oma praktikat ära teinud, hoopis vastupidi ? tööd saavad kõige paremad, kes tulevad iseseisvalt masinatega toime. Nad teenivad koolile lisaraha.
Täiendõpet on masinatega tänavu augustis täiskasvanutele raske korraldada, sest ei jätku lanke. ?Enamik koristab tormimurdu ja uusi lanke üldse ette ei võetagi,? märkis Müürisepp. Tema sõnul pole aga võimalik masinajuhte õpetada, kui ühtegi puud maha võtta ei või.
Luua metsamasinaõpetaja on võrrelnud oma kooli masinate tööd Rootsi kolleegide omaga. Kui Rootsi koolil on kasutada seitse metsamasinat, millega nad õppepraktikate jooksul vedasid metsast aasta jooksul välja 20 000 tihumeetrit puitu, siis Luua üks forvarder vedas praktikate käigus välja 12 000 tihumeetrit puitu. ?Rootslased ei saanud aru, kuidas meie suudame. Aga meil on vähe masinaid, meie rühmad on suured. Seega tuleb olemasolevat tehnikat intensiivsemalt kasutada.? nentis Müürisepp.
Skandinaaviamaades võetakse masinatega maha umbes 95 protsenti metsast, Eestis eri hinnangutel pisut vähem kui pool. Skandinaavias on levinud seisukoht, et masinaõppeta kooli programm tähendab, et tegemist pole metsakooliga.
Veel pakub mõtlemisainet seegi, kas kool õpetab välja metsamasina operaatoreid või operaatoreid-mehhaanikuid. Metsafirmades nõutakse, et masina juht peaks suutma kõrvaldada ka rikkeid. Remondifirma kohale kutsumine on kallis, kuid spetsialist leiab vea kindlasti palju kiiremini kui operaator ja suudab selle ka kiiremini kõrvaldada. Kui väheste remondikogemustega operaator läheb üht viga parandama, võib ta paar-kolm uut viga tahtmatult juurde tekitada. Ja remondiks võib kuluda nädal.
Kaks krooni müüdud riigimetsa igalt tihumeetrilt metsanduskoolitusse
Luua Metsanduskooli õpetajad pakuvad masinaprobleemi lahenduseks metsanduskoolituse fondi asutamist ja igalt riigimetsast müüdud puidutihumeetrilt mingi kindla summa, näiteks kahe krooni kandmist sellesse fondi.
Niiviisi ei sõltuks metsanduskoolituse rahastamine sellest, milline on poliitiliste kokkulepete tulemusena riigi- ja haridusministeeriumi eelarve, vaid hoopis riigimetsast aastas müüdud puidutihumeetritest.
?Õige pole silmas pidada ainult Luual metsamasina operaatori koolitust, ka põllumajandusülikoolis napib õppevahendeid,? nentis Andres Müürisepp.
Andres Müürisepp täpsustas, et maksma ei peaks RMK, vaid hoopis riigimetsast puitu ostvad firmad ja eraisikud.
RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schultsi sõnul ei saa RMK tegevjuhtkond langetada otsust, kas RMK toetab kooli liisingumaksetega või ei. Selliseid otsuseid saab langetada äärmisel juhul RMK nõukogu. “Samas tuleb märkida, et RMK kannab igal aastal riigieelarvesse metsatulu ligikaudu 170 miljonit krooni. Kuhu see raha pannakse, on juba valitsuse otsustada. Kindlasti on palju raha vajavaid kohti, kuid metsaharidus selle raha kasutamisel võiks olla üks eelistustest,” kinnitas Schults.
HELVE LAASIK
