Luual valmis uus puurkaev-pumpla

 

Luual avati puurkaev-pumpla, mille renoveerimist ja kaasaegsete veetöötlusseadmetega varustamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Luua Metsanduskool, kes täidab Luua asulas ka vee-ettevõtja rolli, sai KIKilt pumpla renoveerimiseks ja veetöötlusseadmete paigaldamiseks 652 000 krooni toetust. Projekti kogumaksumuseks kujunes 809 060 krooni. Peatöövõtja, Laiusel tegutsev osaühing Merelen ja veetöötlusseadmete paigaldaja OÜ Vee-Ekspert said tööd tehtud oktoobri lõpuks, nii et Luua kraanidest on juba mõnda aega tulnud hea maitsega ja puhast joogivett.

Kraanivees, mida luualased ja Luua Metsanduskooli õpilased senini pidid tarbima, oli rauaühendeid piirnormist üle kümne korra rohkem, sest iganenud veetöötlusseadmed ei suutnud neid välja filtreerida. Vähesel määral sisaldus vees ka väävelvesinikku. Tervisekaitsetalitus oli väljastanud Luua Metsanduskoolile, kes Luual ka kohaliku vee-ettevõtte rolli täidab, ajutise müügiloa tervisekaitsenõuetele mitte vastava joogivee müümiseks. Nüüd pole sellist eriluba enam tarvis.

Ka pole luualastel nüüd enam muret, et roostekarvaline vesi sanitaartehnikat, veega töötavaid kodumasinaid või valget pesu rikub.

“Kui kolm aastat tagasi avasime renoveeritud õpilaskodu, oli päris kahju vaadata, kuidas kraanikausid, tualetipotid ja duširuumide seinad juba nädala pärast roostekorraga kattuma hakkasid,” ütles Luua Metsanduskooli haldusjuht Priit Kirsimäe.

Metsanduskooli õpetaja Tõnu Eller lisas, et teekannulegi tuli pärast viitteist teekeetmiskorda korralikku “roostetõrjet” teha.

Mitu korda võimsamad

Uued veetöötlusseadmed on vanadest kolm-neli korda võimsamad ning nende tööd aitab veelgi tõhustada Ameerika päritolu ülikaasaegne osonaator.

“N-ö seotud raua suutsid ka vanad filtrid enam-vähem kinni püüda, sidumata rauaioonide vastu olid need aga võimetud. Nüüd läheb vesi kõigepealt läbi osonaatorist, mis vees sisalduva raua hästi kinnipüütavaks muudab, ning jõuab alles siis filtritesse,” ütles Priit Kirsimäe.

Hüpe vee kvaliteedis tuli üsna ruttu pärast uute veetöötlusseadmete käivitamist, mis näitas, et veetorustik pole kõige hullemas seisus.

“Elektrikatkestuse järel võib siiski probleeme tekkida: kui pump pärast seisakut uuesti käivitada, võib ootamatu surve veetorude seintele kogunenud setet kaasa tuua: torud on ju ikkagi vanad,” ütles Priit Kirsimäe.

“Tuba on meil nüüd suurem ja soojem, kui seadmed ka vastu peavad, siis on uus pumpla ikka suur samm edasi,” ütles metsanduskooli haldusosakonna meister Peeter Haljand, kes koos sanitaartehnik Ants Treieriga uut pumplat hooldama hakkab.

“Selleks, et seadmed tõepoolest pidevalt korras seisaksid, on meil plaanis sõlmida nende hooldusleping OÜga Vee-Ekspert, kes seadmed ka paigaldas,” ütles Priit Kirsimäe.

KIKi Jõgevamaa projektispetsialisti Enn Selgise sõnul oli Luua puurkaev-pumpla renoveerimine ilmselgelt vajalik ettevõtmine, seepärast ei tekkinud KIKil kõnealusele projektile raha eraldamise juures ka erilisi kõhklusi. Ka kõik projekti dokumendid olid korrektselt vormistatud.

Järgmisena heitveepuhasti

“Nii mõnegi Jõgevamaa omavalitsuse iseenesest vajalik veeprojekt on tulnud kahetsustundega tagasi lükata just sellepärast, et dokumentatsioon pole korrektne. Enamasti on probleemiks olnud see, et valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on jäetud eelnevalt kaasajastamata. See on aga üks rahastamise eeltingimusi,” ütles Enn Selgis.

Palamuse vallavanem Urmas Astel avaldas heameelt selle üle, et Luua Metsanduskool veemure kõrvaldamise enda peale võttis.

“Metsanduskoolil kui päris suurel riigiasutusel oli tõepoolest ka jõudu see ettevõtmine teoks teha. Kui nemad pumplat renoveerinud poleks, oleks seda pidanud tegema vald,” ütles Urmas Astel.

Uuest pumplast tuleval kraaniveel võib tipptundidel Priit Kirsimäe sõnul olla tarbijaid 550 inimese ringis. Kuus tarbivad luualased umbes 1000-1200 kantmeetrit vett. Mõistagi vajaks uuendamist ka torustik, mis vee tarbijateni viib, ent tunduvalt pakilisem on praegu amortiseerunud heitveepuhasti uuega asendamine.

“Mis seal ikka — teritame pliiatsid ära ja hakkame KIKile uut rahataotlust kirjutama ning omaosaluseks raha varuma,” ütles Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba. “Loodust säästev majandamine peaks meie profiiliga koolile ju suisa omaette eesmärk olema.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus