Teisipäeval said Luua metsanduskoolist ja RMKst, Baltic Triost, Aiasõbrast ja Karukäpa Puukoolist koostööpartnerid, kelle ühine eesmärk on valmistada ette tööjõudu, keda tööandja tõepoolest vajab. Need ettevõtted soostuvad olema metsanduskooli õpilastele praktikakohtadeks.
Kool omalt poolt saab pakkuda tööandjatele praktikate hindamise süsteemi, mis aitab neil oma töötajate oskusi hinnata.
Arengutest, mida tähistavad märksõnad kompetentsikesksus ja väljundipõhine õpe, ei saa enam ükski ameteid õpetav kool mööda vaadata. Teisipäeval Tartus peetud seminar oli üks osa suuremast ESFi projektist “Ettevõttepraktikate süsteemi arendamine Luua Metsanduskoolis. Tõhus koostöövõrgustik Luua Metsanduskooli ja ettevõtete vahel ning kvaliteetne ja toimiv ettevõttepraktikasüsteem ja selle hindamine”, mis kestab aasta lõpuni.
Ülesandeid oli algul keeruline sõnastada
Kõnealuse projekti käigus valmis koolil spetsiaalne arvutiprogramm praktikate mitmepoolseks hindamiseks, samuti koolitati tööandjaid ja hindajaid.
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ütles, et ühegi projekti lõppemisega pole midagi veel valmis saanud. “Kõik sisemised arengud ei saa rahastuse lõppemisega punkti, vastupidi, siis algab kinnistumise ning jagamise faas, et uut süsteemi jätkusuutlikuna hoida,” märkis ta.
Kõik vestlusringis osalenud õppurid tunnistasid, et individuaalsete praktikaülesannete sõnastamine oli keeruline. Algul kattusid kooli seatud eesmärgid õpilaste omadega, kuid isiklik eesmärk võib olla ka isikuomaduste, näiteks püsivuse arendamine. Hoopis lihtsam oli hakata oma eesmärke sõnastama pärast esimest hindamisvestlust.
Metsatööstuse kolmandal kursusel õppiv Martin Lepik tõdes, et osa ettevõtteid ei teagi, mis tasemel rakendust nad praktikandile pakkuma peavad. Väga palju sõltub samal kursusel õppiva Livika Piho kinnitusel ka praktikandist, sest kui ta ise ei söanda küsida ega soovi avaldada, siis ei usaldatagi talle raskemaid ülesandeid.
Kolmandal kursusel maastikuehitust õppiv Oliver Haav kinnitas, et välismaal praktikal käies pole ülesannetega küll mingit muret, sest tase on teada ja vastavalt sellele tulevad ka ülesanded. Kolmandal kursusel metsamasina operaatoriks õppiv Riho Sepp nentis aga, et Eesti firmades ei teata kuigi palju sellest, millisel tasemel ülesandeid praktikandile anda. Kuid projekt selleks käivitatigi, et ka tööandjaid rohkem teavitada ja kaasata.
Kolmandal kursusel maastikuehitust õppiv Catty Tirmaste tõdes, et uus praktikasüsteem võimaldas ettevõttest paremat tagasisidet saada. “Varem öeldi ainult, et said hakkama küll, aga nüüd hinnatakse tunduvalt põhjalikumalt,” ütles ta.
Oluline mitmepoolne tagasiside
Ka mitmepoolset tagasisidet pidasid kõik õpilased oluliseks. See lisab õppurile enesekindlust ja julgust, kui öeldakse, et saad hakkama küll.
Ilmar Paal RMK Kirde regioonist tõi omalt poolt välja, et praktika võiks olla liigendatum. Muidu juhtubki nii, et noor inimene on kolm nädalat praktikal ja sellest kaks nädalat teeb üht ja sama tööd. “Kui praktikat rohkem liigendada, siis saaks õppur rohkem erinevaid töid proovida,” kinnitas ta. “Praktikant tahab ju kellekski saada, ka see pool peaks praktika käigus rohkem välja tulema,” lisas Paal, kelle sõnul on hindamine täpsem, kuid keerulisem ja aeganõudvam. “Projekt korrastas kogu ettevõtte jaoks praktikate süsteemi,” nentis ta.
Anu-Kristin Tara Kristiine Aianduskeskusest tõdes, et sageli peetakse peamiseks oskust hästi töötada. “Kuidas inimene teistega suhtleb või millise meeleolu firmas loob, selle peale üldse ei mõelda. Kuid see on väga oluline. Olen kogenud, et kehva mikrokliima tõttu lahkuvad inimesed töölt,” rääkis Tara, kes peab enda sõnul oluliseks ka kooli ja praktikaettevõtte vahelist koostööd. “Mida rohkem saan koolile ettevõtjana anda oma nägemuse, milline inimene peaks olema, et võiksime ta tööle võtta, seda lihtsam on nii ettevõtjal kui ka koolil ja kõikidel õpilastel,” nentis ta.
Hendrik Ungerson Vääna puukoolist ütles, et koolil peaks olema rohkem infot firmade kohta selles mõttes, kus mida saab teha. Luua metsanduskooli vanemõpetaja Veiko Belials tunnistas et praktikaprojekti alustades ei julgenud kool n-ö suurt suutäit ampsata ja panna kirja praktikaettevõtete akrediteerimist või hindamist. “See kõlaks tööandjatele hirmutavalt, et nüüd hakatakse neid hindama. See tuleb edaspidi,” lubas ta.
Luua kooli õpetaja-metoodik Aino Mölder ütles, et hindamisel annab tema pingete mahavõtmiseks õpilasele võimaluse rääkida oma praktikast. Selle jutuajamise käigus selgub, mida noor on teinud ja kuidas ta toime on tulnud. Tema sõnul pole kaht sarnast õppurit.
Õpilasele annab uus praktikasüsteem n-ö peegli — ta suudab sõnastada oma tugevused ja nõrkused ning arengueesmärgid.
Haana Zuba-Reinsalu rõhutas, et kutseõppeasutustele jääb tööandja aktiviseerija roll. Kus siis veel koostööd arendada kui mitte koolis, ning sealt tuleks areng edasi viia ettevõtetesse.
Hindamismudelit saab kasutada kuni aastani 2016, mis tähendab, et huvilistel on võimalik seda teha Luua Metsanduskooli abiga. Mudelit saaksid kasutada lisaks tööandjatele ka teised koolid, kes plaanivad samuti oma praktikasüsteemi muuta.
Projekt
*Algas 2011. aasta 1. mail
*Lõpeb 2012. aasta 31. detsembril
*Kestis 20 kuud
*Kogumaksumuseks kujunes üle 100 000 euro
*40 000 eurot kulus tööandjate koolitamiseks ning hindamisprogrammi väljatöötamiseks
*Eemärk oli koostöövõrgustiku loomine tööandjatest
*Kooli praktikasüsteem on nüüdisajastatud, arvestatakse tööturu vajadustega
*Kompetentsipõhine hindamissüsteem ehk 360 kraadi hindamismeetod, mis tähendab, et erialaste teadmiste kõrval on võimalik hinnata ka praktikandi kompetentse
*Kõigepealt töötati välja praktika dokumentatsioon, alustati septembris 2011
*Järgnes juhendajate koolitamine
*Koolitust said ka praktika hindajad
*Veebipõhise kompetentsidest lähtuva hindamissüsteemi kasutusrendile võtmine ja arendamine
*Programmi võib jagada teiste koolidega
*Töö koostöövõrgustikega jätkub
i
HELVE LAASIK
