Metsa hindamise õpetajana töötanud Lauri Toim ütles, et samal ajal, kui õpilased alles hakkavad metsandusliku infosüsteemiga (MIS) tutvuma, algab õpetajate jaoks juba koolituse teine aste. Toimi hinnangul läks esimene koolitustsükkel edukalt, kuigi programm on oma laiapõhjalise ülesehituse poolest üsna raskesti hoomatav.
?Tippspetsialist RMK peakontoris saab ilmselt kõige paremini aru, miks programm nii laiaulatuslik on ja miks ühte ning sama asja tuleb mitu korda erinevatest kohtadest läbi kanda,? märkis Toim.
Arvutid projektiraha eest
Tema sõnul ei pea näiteks metsnik kõiki süsteemi nüansse teadma. Koolis on selle võrra veelgi raskem, sest õpetaja pole kõigega täpselt kursis, tema oskab navigeerida enamasti oma õppeaine piires. Vaja on teha õpetajate vahel tihedamat koostööd, et süsteem tervikuna toimima hakkaks.
Vajadusest Luual MISi õpetada on juba aastaid räägitud. Seni, kuni programm oli arendusjärgus, ei olnud mõtet aga koolil selle peale raha kulutada.
?Möödunud talvel andis RMK teada, et nüüd on asi niikaugel, et meiegi võiksime alustada,? rääkis Toim.
Kool kirjutas Keskkonnainvesteeringute Keskuse jaoks mullu märtsis projekti ja taotles arvutite ja tarkvara ostmiseks pisut üle miljoni krooni. Raha ka saadi.
Kool käivitas e-õppe
Projekti teiseks eesmärgiks oli e-õppe käivitamine koolis. See on veebipõhist õpihaldussüsteemi IVA kasutades ka õnnestunud. Arvestades sessiooniõppe osakaalu suurenemist, oli IVA keskkonna kasutuselevõtt möödapääsmatu.
Olgugi et üks riigihange ebaõnnestus, püsis kool uute lahenduste ja rakenduste käivitamisel kenasti graafikus.
?Saime just sellised ja just niisuguse konfiguratsiooniga arvutid, nagu meil vaja oli,? ütles Lauri Toim.
RMKga on koolil kokkulepe, et kui riigimetsade majandaja oma programmi uuendusi sisse viib, siis kajastuvad need kohe ka Luua Metsanduskooli tarkvaraversioonis.
Riigimetsa infosüsteemiga liitumine ja e-õppe käivitamine Luua Metsanduskoolis tähendab seda, et kooli lõpetajad omavad palju laiapõhjalisemat IT-alast pädevust valitud erialal.
HELVE LAASIK
