Mõte luua Lustiverre tervisekeskus tekkis kohapeal juba ülemöödunud aastal. MTÜ Lustivere Hooldekodu juhatuse esimehe Hille Uusi sõnul on nüüdseks ehitusprojekt valmis ja praegu tegeldakse vajaliku raha otsimisega.
MTÜ Lustivere Hooldekodu arengukava käsitleb sealset hooldekodu märksa mitmekesisemat teenusepaketti pakkuva asutusena kui pelgalt vanurite elupaik.
“Võtsin siinse hooldekodu arengukava endale juhiseks ja püüan siia rajada multifunktsionaalset keskust,” rääkis Hille Uus oma plaanidest. Üle-eelmise aasta lõpus näiteks valmisid Lustivere mõisahoone keldris töötoad. Hille Uus lausus, et tegelikult on tervisekeskuse ideega välja tuldud juba varem, tema püüab seda ainult edasi arendada. Juba üle-eelmise Lustivere hooldekodu juhataja unistuseks oli hooldekodu kõrval Sauna kinnistul asuv hoone tervisekeskuseks ümber ehitada.
“Tervisekeskuse projekt on suunatud kõigile oma tervise ja enesetunde parandamisest huvitatud inimestele. Miks me peaksime saatma inimesi kusagile kaugele rehabilitatsiooni, kui lihtsamaid teenuseid saab pakkuda kohapeal. Näiteks võiks olemas olla massaažikabinet, mullivann ja ka psühholoogiline nõustamine. Viimati nimetatud teenust vajavad näiteks inimesed, kellel on probleeme oma isikliku elu korraldamisega,” rääkis Hille Uus. Kui lugeda Jõgevamaa terviseprofiili, erinevaid tervise teemaga seotud arengukavasid või uuringuid, siis selgub, et maakonna inimesed on üle töötanud ja vajavad oma tervise turgutamist. Hille Uusi sõnul üritasid nad teada saada, miks meie maakonna inimesed pühendavad liiga vähe aega ja tähelepanu oma tervise eest hoolitsemisele. Oluline põhjus peitubki selles, et vastavaid teenuseid pakutakse inimese kodukohast liiga kaugel.
Sauna oodatakse pikisilmi
Tulevasse tervisekeskusse tuleb kaks sauna — üks naistele, teine meestele. Hille Uusi sõnul ei jõua kohalikud inimesed ära oodata, millal nad saavad hakata saunas käima. Samas pole mõtet ka ainult saunu ehitada.
Projekti kohaselt tuleb hoone sissepääs hoovi poole, majja siseneja satub kõigepealt puhketuppa. Seal on võimalik istuda, sõpradega juttu ajada, telerit vaadata, saunas olevaid pereliikmeid või sõpru oodata.
Tervisekeskuse hoone tuleb tee poolselt küljelt katta spetsiaalse viimistlusmaterjaliga, mida oleks võimalik puhastada, sest maantee on väga lähedal. autorataste alt hoone seina vastu pritsivast porist. Hooldekodu juht arvab, et võib-olla peab hoone teepoolsesse külge lausa pestava piirdeaia ehitama. Tervisekeskuse kaupluse poolsesse otsa ehitatakse keerdtrepp, millel on ka varuväljapääsu funktsioon. Katus kaetakse tsinkplekiga, hoone seinad värvitakse punaseks, sest sama värvilahendusega on kõrval asuv mõisahoone.
Öömaja saab ka kaugemalt tulija
Hoone teisele korrusele ehitatakse välja kuus katuseaknaga tuba ööbimisteenuse pakkumiseks. Viis tuba on kahekohalised, üks ühekohaline. Igasse tuppa tuleb duširuum ja WC.
“Kui inimene on ära käinud mullivannis või massaažis, siis ei taha ta külmal ajal pärast selliseid protseduure enam välja minna. Nii ongi võimalik meile soovi korral ka öömajale jääda. Pealegi pole majutusasutusi Põltsamaa piirkonnas kuigi palju. Hille Uusi sõnul on tema käest ka küsitud, kuidas tervisekeskuse kliente toitlustama hakatakse.
Selles hoones tõsisemat toitlustamist toimuma ei hakka, kuid meil on siinsamas kõrval hooldekodumajas suurepärane köök, kus toitu valmistavad suurte kogemustega kokad. Ühest hoonest teise jalutada pole inimese jaoks mingi probleem,” kinnitas hooldekodu juhataja, lisades, et kohvi, võileiba ja saiakesi saab pakkuda ka tervisekeskuses.
Lisaks väljastpoolt tulnud inimestele on võimalus hakata tervisekeskuse teenust pakkuma ka hooldekodu klientidele. Siin saab ka sünnipäevi või muid tähtpäevi tähistada.
Lisaväärtust loob Umbusi jõgi
Tervisekeskuse hoone alumisele korrusele ehitatakse katlaruum ning ruum personalile. Hoonet hakatakse kütma automaatselt töötava õlikatla abil. Lustivere hooldekodu juhataja sõnul saab tulevane tervisekeskus olema normist kõrgema soojapidavusega ja seetõttu väga soojade ruumidega. Atraktiivsust lisab tulevasele tervisekeskusele ka tervenduskuuri läbi teinud Umbusi jõgi koos sealsamas läheduses asuvate tiikide, kärestike ja kalatreppidega. Tervisekeskuse hoone jõe poolsele küljele ongi plaanitud paigaldada istepingid ja valgustid ning piirata see õueala hekkidega.
Võiks valmida aastaga
Hille Uusi sõnul on umbes poolteise aasta pikkuse eeltöö tulemusena valmis ehitusprojekt, mida rahastati
Hille Uus lausus, et kui avaneb veel mõni abikõlblik EL struktuurifondi meede, siis esitab ta taotluse kindlasti ka sinna. Ta usub, et kui rahastamisprotsess sujub, võib ehitustöö alata veel käesoleva aasta lõpus.
“Kes teab, ehk on juba järgmise aasta lõpus põhjust siin linti lõigata,” ütles ta.
i
TOOMAS REINPÕLD
