Paljud ettevõtted, kellel muidu talviti tööd napib, pakuvad nüüd katustelt lume likvideerimise teenust. Tänavune talv on neile tublisti tööd andnud.
Charmford OÜ põhitegevuseks on ehitamine, kuid talvel koristab ettevõte ka katustel lund. Ettevõtte juht Priit Tammiste ütles, et nad pole seni veel ühtegi katust puhastada jõudnud.
“Oleme lumelükkamist Jõgeval reklaaminud alles laupäevast saadik. Seni on tulnud paar telefonikõnet, kus on uuritud hinda,” selgitas Tammiste, kelle ettevõte tegeles lumelükkamisega möödunud aastal ka Tallinnas ning lisaks Soomes ja Norras. Tänavu pakutakse teenust Jõgeval. Tammiste on paigutanud oma reklaamid paarile kuulutustetahvlile ning pannud “lendlehti” ka postkastidesse.
Charmford OÜ-s tegeleb lumekoristusega kuus meest ning objektile saadetakse töökäsi just nii palju, kui parasjagu tarvis. Tammiste lisas, et linnas hoonete katuseid vaadates on pilt üsna nukker, sest paljudes kohtades näeb raskeid ja ohtlikke lumekamakaid.
“Vaatasin just ühel päeval kultuurikeskuse katust, kus minu meelest pole küll lund lükatud. Jõgeva linna asutused tahavad ka vist uudistesse saada nagu Järvamaa ja Pärnumaa hoonedki, mille katused lume raskusele vastu ei pidanud,” nentis Tammiste ning lisas, et on juba Jõgeva linnavalitsusega proovinud ühendust võtta, et oma teenuseid pakkuda, kuid pole siiani kedagi kätte saanud.
Lumetõrjet tuleb teha mõistusega
FIE Raino Poll tegeleb katustelt lume tõrjumisega kõikjal Lõuna-Eestis. Muudel aastaaegadel tegeleb mees ohtlike puude langetamise ja veoga. Lumetõrjet käib Poll tegemas koos vähemalt ühe kaaslasega, vajadusel võetakse abikäsi juurde. Tegutsemist alustasid nad jaanuari alguses ning sellest ajast alates on neil olnud iga päev vähemalt üks objekt.
Üleeile alanud sulaga on kõnesid ja tellimusi vähemaks jäänud, kuid sarnaselt Tammistele kinnitas Poll, et sulaga tuleks samuti katused puhtaks lükata, mitte oodata, millal lumekamakad sealt kukkuma hakkavad.
Lisaks lumelabidatele kasutavad mehed objektidel ka nööri ning tõstukit. Kuigi lund on palju ja lumekamakad üsna rasked, pole seni veel ükski labidas murdunud. Poll selgitas, et ka labidaga tuleb tööd teha mõistuse, mitte jõuga, siis kestavad ka labidad kauem.
Jõgeva linnamajandusosakonna juhataja Vello Ründva rääkis, et linnavalitsuse haldusse kuuluvatel hoonetel hoitakse pidevalt silma peal ning praeguseks on enamikel linnavalitsuse hoonetel juba korra lund lükkamas käidud. “Meil on leping ühe konkreetse ettevõttega, kes meie katused puhtana hoiavad,” selgitas Ründva ning lisas, et peaasjalikult otsustab ta vaatluse põhjal ise, kuna on õige aeg mehed katusele lund lükkama saata.
Muusikakooli katus tehakse sel nädalal puhtaks
Eelisjärjekorras puhastati nende elamute katused, mis on nõrgema konstruktsiooniga. Nendeks on näiteks Betti Alveri muuseum, Nurme tänav 7 hoone ja Kaitseliidu maja. Praegu ootab järge veel muusikakool, mille katus peaks lumevabaks saama selle nädala jooksul.
Lume lükkamist tehakse sellisel kellaajal, mil rahvast liigub vähe — kas öösel, hilisõhtul või varahommikul. Siiski piiratakse hoone ümber asuv ala lintidega, et keegi viga ei saaks.
“Tundub, et koolid ja lasteaiad on katustel lume lükkamisega ise toime tulnud, sest meilt pole veel abi palutud,” rääkis Ründva ning lisas, et siiski on üks abipalve tulnud Karikakra lasteaialt. “Kui tarvis on, siis läheme neile sel puhul ikka appi,” lubas ta. Lasteaia katuse pärast ta praegu väga ei muretse, sest selle toetalad on raudbetoonist ning nii lihtsalt sisse ei vaju. “Sellisel puhul peab lihtsalt jälgima, et vihmaveerennid oleksid puhtad, et sulavesi saaks normaalselt ära voolata,” lisas Ründva.
i
EILI KOITLA
