Lukia Suvorova pere tähistab jõule kaks korda

Mustvee vanausulise perest pärit Lukia Suvorova tähistab jõule kaks korda – esimest korda siis, kui meie kõik, ning teist korda 7. jaanuaril koos vanausulistega.

Vanausulistele on jõulud kõige tähtsamad pühad, isegi olulisemad kui ülestõusmispühad. Naine on kogu kombestiku kaasa saanud kodust, eriti emalt. “Õnneks on minu ema veel meie hulgas, tema on alati rõhutanud, et pühad on tähtsad.” Vanausulistel on samuti kolm jõulupüha – 7., 8. ja 9. jaanuaril.

Kohalikelt palju üle võetud

Vanausulised on Peipsi ääres elanud sajandeid, nad on kohalikelt väga palju üle võtnud. Mis puudutab jõulutoite, siis need on meil üsna sarnased. “Meie kodus peeti siga, jõuludeks oli alati värske liha laual. Samuti valmistati verivorste, keedeti sülti. Ka hapukapsas on kuulunud meie jõulutoitude hulka.”

<span style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: “>Lukia Suvorova ütles, et sülti keedab ta jõulude ajal alati, kuid verivorsti ta teha ei oska. Lapsepõlves on ta vorste teinud koos emaga, kuid nüüd pole juba palju aastaid proovinud.

Traditsiooniliselt küpsetavad nad jõuluks pirukaid. Väga maitsev on mooniseemnetega pirukas, seda tehakse plaadil. Kodus kasvatati varem ka moone. Kui narkomaanid hakkasid moonipeenraid rüüstama, lõpetati nende kasvatamine. “Kaks korda pöörasid nad meie aia pahupidi, rohkem me enam moone ei külvanud.

Moonipirukat tehti nii, et valmistati tavaline pärmitainas,  hakklihamasinast lasti moonid kolm korda läbi, täidisesse käisid munad, mesi ning rosinad. See pirukas meeldis alati kõikidele. Lukia sõnul tegi tema ema alati väga maitsva jõulupiruka.

Naine teeb ise jõuludeks sülti. “Noortel pole aega. Teen ka pirukat. Samuti teen alati piparkooke, varem neid ei tehtud. Minu sõbranna on kondiiter ja ta annab mulle alati omatehtud taina,  sellest saab väga maitsvad piparkoogid. Kui lapsed olid väikesed, tegime ka piparkoogimaju. Mäletan, et üks majake seisis meil terve aasta, see oli nii suur ja ilus ning me ei raatsinud teda ära süüa.

Lapsepõlvest mäletab Lukia, et nad käisid alati tädil külas. Temal olid alati kingitused tehtud, kusjuures pakkides olid mandariinid. Lukia ei tea tänini, kuidas tädi need mandariinid hankis, kuid lastele tegid need kõige rohkem rõõmu.

Jumalateenistus algab öösel

Jõuludeks tuleb tavaliselt kogu pere kokku. “Kui mina koolis käisin, ei olnud vanausuliste jõulude ajal vabu päevi. Nüüd on Mustvee vene gümnaasiumis lubatud õpilastel jõulu ajal koolist puududa.  Naine meenutas aega, kui kirikusse ei tohtinud minna ning õpetajad käisid kontrollimas, kes õpilastest on kirikus. Need said siis pärast direktori käskkirja.

“Meie käisime ikka, ema vaatas alati, et me oleksime kohal ja seisaksime kogu tseremoonia.

Lukia rääkis, et tema ema oskab kõiki jõuluteenistuse laule veel praegugi laulda. Tema ema nõudis, et lapsed oleksid samuti öösel kirikus jumalateenistusel. Nimelt on vanausuliste jumalateenistus öösel. Naine ei ole kahjuks vanausuliste kirikulaule ära õppinud, kuid tema vennatütar käis koos vanaemaga kirikus ja õppis laulud selgeks, nii et peres on inimene, kes ka seda traditsiooni edasi kannab. Kirikus käib Lukia nüüd koos abikaasaga.

Tähtsal kohal ennustamine

24. detsembril pidutseb Suvorovite pere samuti. “Mu poeg elab Tallinnas, tema tuleb ikka vabade päevade ajal koju. Katame laua.” Kuuske 24. detsembril veel tuppa ei tooda. “Me hoiame kuuske toas senikaua, kui tuleb vana kalendri järgi uus aasta, st 14. jaanuarini. Sellepärast toome kuuse tuppa alles detsembri lõpus. Vanausuliste pühad lõpevad 19. jaanuaril ristimisega, see on esimene ja tähtsaim Kristuse sakrament.

Vanausuliste jõulukommete juurde kuulub ka ennustamine. “Uskuge või mitte, aga üks taldrik hakkas liikuma ning kirjutas mulle, et mul on elu jooksul kaks meest.

Ema rääkis meile, et kui tema oli noor, tõid tüdrukud tuppa kuke. Neid oli kaheksa, igaüks pani enda ette terad. Siis keerutasid nad kukke ja panid ta põrandale. Kelle eest kukk sõi, see tüdruk sai mehele. Ühe tüdruku ette tegi kukk hoopis hunniku ja tema  jäigi vanatüdrukuks. Ema juurest võttis kukk teri ning juba veebruaris ema abielluski.”

Jõulude ajal käiakse külas. Venelastel on kombeks, et öösel nad kirikus palvetavad ning 7. jaanuaril käiakse külas. Need naised, kes kirikus laulavad, tulevad mõne tuttava juurde ja teevad läbi tseremoonia. Pärast istuvad lauas, neile antakse midagi kaasa.

 “See tseremoonia toimus alati ka meie kodus, sest ema laulis. Nüüd enam ei käida, sest naised on kõik väga vanaks jäänud. Minu ema käis Kükita palvelas, ta on nüüd 90 aastane ning ei saa enam sinna minna, sest ta ei kõnni enam hästi. Meie abikaasaga käime Mustvees kirikus, ka minu abikaasa on vanausuline.”

Vaesematele viidi head toitu

Lukia Suvorova käib kirikus tavaliselt kaks korda aastas, jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Jõulude ajal käib ta kirikus vaid korra ja öösel, tema abikaasa käib aga kolmel päeval. Mehe vanaisa oli Mustvees kirikuõpetaja, ta austab vanu kombeid rohkem.

 “Meestel on ka rohkem aega, naised peavad süüa tegema.

Ema rääkis ka alati, et kes on haige või kellel kehv  materiaalne olukord, sellele inimesele tuleb head teha. Tavaliselt viidi talle head toitu.

6. jaanuaril ema ja isa kodus tavaliselt ei söönud. See oli niisugune komme. Minu isa polnd tõsiusklik, kuid ta tegi selle emaga kaasa.”

Lukia Suvorova sõnul käivad noored praegu kirikus tavaliselt jõulude ajal ja loomulikult ka ülestõusmispühade ajal. Kui eestlased leiavad kiriku üles tavaliselt kord aastas ja just jõulude ajal, siis vanausuliste järeltulijad käivad kirikus pigem ülestõusmispühade ajal. Noored ostavad küünlad ning vaatavad tseremoonia ära.

Naine usub, et mida edasi, seda rohkem hakkavad ka vanausulised jõule koos luterlastega tähistama. “Minu nooremal pojal on eestlannast sõbranna, nemad tähistavad jõule detsembri lõpus. Varsti on vanemad inimesed, kes veel vanausuliste kombeid mäletavad, kõik meie hulgast lahkunud ja kui noored kombeid enam ei tea, siis ongi meil ainult ühed jõulud,” nentis Lukia.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus