“Ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi hakati Eestis koos Taani spetsialistide abiga rajama juba 1990. aastate alguses,? meenutas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Nüüdseks on välja arendatud riiklik ohtlike jäätmete käitluskeskus Vaivara vallas ja kogumiskeskus Tallinnas; Lõuna-Eestis valmis juba kolmas kogumis- ja käitluskeskus. Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kompleks asub Tartus Ravila 75a.
Ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlust
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kompleks valmis riigi ja erasektori koostöös, sellesse kuuluvad Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskus ja AS Epler & Lorenz ohtlike jäätmete käitluskeskus, teatas keskkonnaministeerium.
Kompleksis saab jäätmeid nii kohapeal käidelda kui ka pakendada, märgistada ja teistele käitlejatele suunata.
Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kompleksi haldab AS Epler & Lorenz, kes alustas 1991. aastal tegevust Tartus tööstusettevõtete õlijäätmete kogumise ja põletamisega esimese Baltimaadesse ehitatud põletusseadmega.
Tänaseks on põletusseade kaasajastatud ja selle tehnoloogia viidud vastavusse Euroopa Liidu jäätmepõletusdirektiiviga. Põletusseade võimaldab põletada erinevat liiki ohtlikke jäätmeid.
Ohtlikud jäätmed on sellised jäätmed, mis oma keemiliste või muude omaduste tõttu võivad kahjustada tervist või keskkonda, näiteks aegunud ravimid, päevavalguslambid, vana õli, õlifiltrid, õlinõud, akud, patareid, happed, leelised, värvi- laki- ja liimijäätmed, pestitsiidid, asbest, elektroonikajäätmed jne.
Ohtlikke jäätmeid ei tohi koos tavajäätmetega visata prügikonteinerisse ega vedada prügilasse, ka ei tohi neid ise kodus põletada, kallata kanalisatsiooni ega visata metsa alla.
Ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlust ja neid võivad käidelda vaid vastavat käitluslitsentsi omavad ettevõtted.
Jõgeval ikka vana kaalumaja kõrval
Jõgeva Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Vahtla ütles Vooremaale, et Jõgeva linnakodanike elus ei muutu täna Tartus avatava keskusega suurt midagi. “Jõgeval saab ohtlikke jäätmeid ikka endiselt ära anda Estakaadi ja Puiestee tänava nurgal ehk Vana kaalumaja kõrval, kus ohtlike jäätmete kogumispunkt on avatud esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 10-14,? kinnitas Vahtla.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu ütles Vooremaale, et Jõgeva maakonnas on ohtlike jäätmete vastuvõtupunktid kõigis kolmes linnas, valdadest aga osutavad oma elanikele seda teenust statsionaarselt Palamuse, Kasepää ja Põltsamaa.
Teised Jõgevamaa vallad korraldavad Aunpuu sõnul üks kuni kaks korda aastas ohtlike jäätmete kogumise ringe.
“Jõgevamaalt kogutud ohtlikud jäätmed liiguvad edasi mitmes suunas, sest erinevatel kogumispunktidel on erinevad haldajad,? ütles Aunpuu. “Osa läheb lausa Eestist välja, osa aga Vaivarasse ladestamisele. Tartu oma on nüüd üks võimalusi.?
Aunpuu kinnitusel on Jõgevamaa inimesed jäätmekäitluskavadega hästi kursis ja erilisi probleeme valesse kasti visatud jäätmetega pole olnud. Jäätmespetsialisti hinnangul on vajalikku teavitustööd teinud kõik omavalitsused, eriti tõstis Aunpuu esile Ida-Eesti jäätmehoolduskeskuse tegevust.
Kui ei ole “Grüne punkti” märgistust
Jaan Vahtla sõnul pole ka Jõgeval jäätmeveoga suuremat pahandust ette tulnud, sest inimesed on hakanud jäätmeid sorteerima. Vahtla kinnitusel on Jõgeva linnas 39 avalikku konteinerit, nende hulgas neli automaati. Klaaspudeleid, pakendeid ja muud mööda linna erinevatesse kastidesse viia pole ametnike arvates sugugi ebamugav.
Kuigi klaaspudeli võib hädapärast ka tavaprügi hulka sokutada, polevat see hea tava, aknaklaas või peegel kuuluvad aga juba kindlasti ehitus- ja lammutusprahi hulka.
Mis aga ikka on need ohtlikud jäätmed ning kuidas ja millega neid siis vastuvõtupunktini toimetada? Vahtla soovitab lihtsat retsepti: “Ohtlikud jäätmed on igasugune olmekeemia, aerosoolid, värvipurgid, üldse kõik need pudelid, millel pole “Grüne punkti” märki peal.?
Kõige rohkem ohtlikke jäätmeid tekitavad Vahtla sõnul naised. Kui aga Jõgeval kord jäätmejaam valmis saab, kolib sinna ka ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt ja daamidel tuleb oma tühjakssaanud küünelakipurgikestega juba palju pikem maa maha jalutada.
See-eest on selliste jäätmete vastuvõtt ise kohale viies suisa tasuta. Ostes kauplusest uue külmkapi või televiisori, on võimalik samas koguses vanakraami ära anda, kuid sellisel juhul peab vana külmkapp olema kompaktne.
“Kui mingi eseme puhul tekib kahtlus, kas seda tuleb pidada ohtlikuks jäätmeks või mitte, siis juhin tähelepanu sellele, et igal asjal on juba poest ostes instruktsioon kaasas. Juhendid ongi lugemiseks, kuid lihtne reegel on see, et seda kaupa, millel on peal märge “Grüne punkt”, võib julgesti olmejäätmete hulka panna,? soovitas Jaan Vahtla.
JAANIKA KRESSA
