Mäletatavasti tekitas veebruarikuus suurt segadust Jõgeva Vee poolt korteriomanikele saadetud kiri, milles oli öeldud, et kuna teenustelepingud on sõlmimata, hakatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise üle arvestust pidama mitte korterite veemõõturite näitude järgi, vaid korteriomandi suuruse järgi. Selline kord pidi jätkuma kuni teenustelepingute sõlmimiseni, mille järel on, nagu korteriomandi seadus sätestab, korteriomanike koosolekul võimalus muuta teenuste jaotamise korda.
Kuigi kirjas oli viide sellele, et Jõgeva Vee poolsed ponnistused teenustelepingu sõlmimiseks on kestnud juba üle kahe aasta, tuli kiri vähemasti korteriomanikele nagu välk selgest taevast. Nad said aru, et nende huvid on ohus, aga ei osanud nende kaitsmiseks midagi ette võtta. Mistõttu otsustati Jõgeva linnavalitsuse, OÜ Jõgeva Vesi ja enamikku linna kortermaju haldava ASi Jõgeva Elamu esindajate nõupidamisel kõnealuses protsessis 1. maini aeg maha võtta.
Paraku pole Jõgeva Vee ja Jõgeva Elamu vahelised erimeelsused, mis varemgi takistasid kortermajade ja vee-ettevõtte vaheliste lepingute sõlmimist, praegugi kuhugi kadunud ning lepingud on endiselt sõlmimata. Olulisim ?känd?, mille taga asi seisab, on küsimus sellest, kes ja missuguse raha eest teeb ära maja üldise vee- ja kanalisatsiooniarve korterite vahel jagamise ning korteriomanikelt raha kokku korjamise suhteliselt mahuka töö. Jõgeva Vesi, kes seda senini on teinud, ei taha seda oma ressursside arvel enam teha ning seadus vee-ettevõtet selleks ka ei kohusta: nemad peavad käsitlema kliendina maja kui tervikut. Jõgeva Elamu kui kortermajade valitseja on nõus selle töö ära tegema, aga nõuab selle eest Jõgeva Veelt 12-protsendilist vahendustasu. Mida Jõgeva Vesi pole aga omakorda nõus maksma. Ühest küljest pole see loogilinegi, et vee-ettevõte peaks maksma kinni töö, mida ta seaduse järgi tegema ei peagi, teisalt pole tal sellist raha ka kusagilt võtta.
Põhjustaks kahjumi
?Meie firma fikseeritud kasum on ainult poolteist protsenti ja kui me 12 protsenti klientidelt saadavast rahast Jõgeva Elamule loovutaksime, hakkaksime tegutsema väga suure kahjumiga,? ütles Lembit Kabral.
Enamikus teistes Eesti linnades on Kabrali sõnul asjad algusest peale nii olnud, et vee- ja kanalisatsiooniarve jagab korteriomanike vahel elamute valitseja ning arve jagamise tasu on arvatud korterite hooldustasu hulka. Et Jõgeval vee-ettevõte töö enda kanda võttis, oli n-ö ajalooline paratamatus: omaaegse Jõgeva Elamu käest polevat Kabrali sõnul olnud lihtsalt võimalik veeraha kätte saada.
Nüüd on Jõgeva Vesi võtnud aga uue kursi ning asunud pidama läbirääkimisi majadega otse, st ilma Jõgeva Elamu vahenduseta. Lembit Kabrali sõnul on viie-kuue maja esindused juba ilmutanud huvi lepingu või õigemini lepingute sõlmimise vastu.
?Lisaks teenustelepingule, milles sätestatakse poolte üldised kohustused, oleme välja töötanud ja majade esindajatele välja pakkunud ka teeninduslepingu projekti,? ütles Lembit Kabral.
Selle lepingu kohaselt esitab Jõgeva Vesi küll majale ühise veearve, ent lisab sellele ka teatised selle kohta, kuipalju iga korteriomanik eraldi tasuma peab. Ka raha võtab korteriomanikelt vastu Jõgeva Vesi.
?Sellise teeninduslepingu sõlmimise üheks eelduseks on see, et maja kõigisse korteritesse oleks paigaldatud veemõõtur või veemõõturid,? ütles Lembit Kabral. ?Teiseks eelduseks on see, et korteriomanike volitatud esindaja teatab kindlal kuupäeval võetud veenäidud. Meie omalt poolt teavitame volitatud esindajat sellest, kui keegi korteriomanikest veearve tasumata on jätnud: siis saavad majanaabrid võlgniku korrale kutsuda.?
Teeninduslepingus sätestatakse ka see, kuidas hakatakse jagama vee ülekulu, st vahet, mis tekib maja üldveemõõtja näidu ja korterite veemõõturite näitude summa vahel. Kas ülekulu jagatakse korteriomandi suuruse, veetarbimise või millegi muu järgi, selle otsustab korteriomanike üldkoosolek.
Vee- ja kanalisatsiooniarve jagamise eest küsib Jõgeva Vesi raha korteriomanikelt ? viis krooni korteri kohta. Mis on Lembit Kabrali sõnul ehk kasinasti kaks protsenti veearvete üldsummast.
Ise odavaim
Kõige odavam tuleks korteriomanikele muidugi see, kui nad ise veearvet jagaksid ja raha kokku koguksid, ent seda pole vähemasti nende majade esindajad, kellega Jõgeva Vesi senini suhelnud on, soovinud. Küll aga on neile täiesti vastuvõetav olnud Jõgeva Vee koostatud teeninduslepingu projekti tingimused.
?Samas saavad näiteks need majad, kus on moodustatud korteriühistud, ühise veearve jagamisega suurepäraselt hakkama,? ütles Lembit Kabral.
Mõistagi ei saa Jõgeva Vesi korteriomanike koosolekute kokkukutsumisel jämedat otsa enda kätte võtta: koosoleku kokkukutsumiseks peavad initsiatiivi näitama vähemalt kümme korteriomanikku või siis vähemalt kaks majanõukogu liiget.
?Natuke omalt poolt tagant torkida saame aga küll,? ütles Lembit Kabral. ?Ja mõistagi oleme valmis ka koosolekutele selgitusi jagama minema.?
Veel on Jõgeva Vesi nõus paigaldama järelmaksuga veemõõturid nendesse korteritesse, kus need veel puuduvad.
?Ja esimeselt majalt, kes meiega lepingud sõlmitud saab, me veearve jagamise eest teenustasu ei küsi,? lubas Lembit Kabral.
Jõgeva Vee nõukogu liikme, Jõgeva linnavolikogu esimehe Ants Prii sõnul saavad korteriomanikud oma elu parandada just omaenda aktiivsust üles näidates. Veekulu arvestamise probleem pole ses suhtes erand.
RIINA MÄGI
