Looduskaitsjate huviorbiidis olid ajaloolised pargid

Kokkutuleku avas seltsi auliige, vabariigi president Arnold Rüütel, kes rõhutas seltsi tähtsust rahvuskultuuri säilitamisel ja hoidmisel ning looduse kaitsel.

Põlvamaa looduse omapärast ning kaitsest rääkis Põlva maavanem Urmas Klaas. Põlvamaal on häid näiteid oma loodusväärtuse eksponeerimisel ja loodusturismi arendamisel. Paljude loodusobjektide (näiteks Kiidjärve-Taevaskoja puhkeala) eksponeerimisel on vajalik senitehtu üle vaadata, arvestades oluliselt rohkearvulisema huvirühmaga.

Ajaloolised pargid

Räpina vallavanem Inge Hirmo rääkis, kuidas omavalitsus majandab parke ja haljasalasid. Vallavanem märkis, et eestlased hoiavad ja väärtustavad põlispuid. “Ometi jõuavad puud mingil ajahetkel seisundisse, kus nad on ohtlikud ja mõnikord ka mitte kõige esteetilisemad. Kindlasti on vaja kaasata otsuste tegemisse kodanikke ja selgitada, miks on vaja üks või teine puu maha võtta. Räpinas on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad erinevate huvigruppide esindajad ? nii ?rohelised?, ametnikud kui ettevõtjad. Kui komisjon vaatas üle Räpina probleemsed kohad, otsustati maha võtta rohkem puid, kui esialgu oli kavandatud. Räpina ilme paranemiseks on just viimastel aastatel andnud oma osa Räpina aianduskool,? tõdes Hirmo.

Et tehtu on olnud tulemuslik, võis iga kokkutulekust osavõtja oma silmaga näha.

Eesti Kunstiakadeemia professor Juhan Maiste ettekande teemaks oli ?Pargifilosoofia? . Filosoofilisest pargist ta rääkiski.

?Meil ei ole vaja alati minna otse, vaid natuke ringi ja näha kultuurile väärilist tegu. Eesti pargikultuur on pooleli ja vajalik on otsustada, kuhupoole minna. Park on kunst, inimkäte and. Loodus korrastab ennast ise. Park ei saa endaga ise hakkama. Ta vajab järjest uut kunsti juurde. Ei ole märgilisemat ja semiootilisemat objekti kui park. Meie ühiskond on olnud järskudes muutustes. Ikka võetakse omaks uus tõde. Vähe vaatame tagasi ning mõtiskleme olnust. Park on sümbol kultuuri järjepidevusest. Park ei ole ainult mõistuse kujund, vaid ikka ka südame kujund. Me investeerime parkidesse väga vähe. Igas maakonnas võiks olla paar-kolm näidisparki,? nentis professor Maiste.

EPMÜ teadlane, dendroloog Heldur Sander rääkis Eesti mõisaparkide seisundist ja võimalustest selle parandamiseks. Ka tema rõhutus esinduspargi (parkide) vajadust igas maakonnas. Aiakunst on rahvuskultuuri osa ja park aiakunsti kõige ehedam näide.

Pärast ettekandeid tutvuti lossipargi, paberivabriku, Räpina aianduskooli õppeaia, aianduse- ja koduloomuuseumi ning muu huvitavaga.

Üleriigilistel kokkutulekutel on traditsiooniks mäletuskivide avamine

Õhtu eel koguneti Laulupeo sallu, et avada mälestuskivi Adolf Vaiglale ? aednikule ja tänaste aednike õpetajale, ilutaimede sordiaretajale ja kodukoha suurele hoidjale. Traditsiooniks on saanud mäletuskivide avamine seltsile ja Eestimaa loodusele olulistele inimestele.

Tuletaksin meelde, et eelmise aasta üleriigilisel kokkutulekul Jõgevamaal avati Raigastvere vaatetorni juures mälestuskivi Vooremaa uurijale ja teadvustajale Helve Anton-Remmelile. Laulupeo salu, kuhu Adolf Vaigla mälestuskivi püstitati, on tema enda poolt projekteeritud ja tema juhendamisel istutatud.

Vallavanem Inge Hirmo avaldas mõtte nimetada 2006. aasta Adolf Vaigla aastaks ja tegeleda nende töödega, mis olid tallegi südameasjaks.

Pärast mäletuskivi avamist rääkis aktuaalsest Eesti keskkonnapoliitikas Põlvamaa keskkonnateenistuse juhataja Jaanus Kala. Keskkonnapoliitika suundumustest Euroopa Liidus rääkis Europarlamendi liige Andres Tarand.

Kokkutulek lõppes järgmisel päeval bussiekskursiooniga Põlvamaal.

ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine

blog comments powered by Disqus