Juba naksitrallid õpetasid nõukaja lõpul lastele, et looduses peab valitsema tasakaal. Ja ka seda, et kui sa hakkad ühte asja liialt pruukima, võib kannatada hoopis teine. Loodusel on äraütlemata suur jõud, ta on võimas. Inimene on läbi aegade tundud tolle vägevuse ees aukartust.
Oleme arengu käigus õppinud ressursse kasutama ja teinud seda edukalt. Meil, vähemalt siinpool maakera, on juba kõik asjad olemas ja kui ei ole, leidub ühiskonnas niipalju halastust, et kõigil on võimalik elementaarseid vajadusi katta. Teisisõnu – keegi ikka aitab.
Olen ise suur loodusesõber ja mul on isegi spetsialisti paber ette näidata. Mulle meeldib see töö, millega tegelevad professionaalsed looduskaitsjad, keda on õpetatud kuulama nii neid, kes soovivad pigem rohkem taastuvat ressursi kasutada, kui ka neid, kes püüavad seda piirata. Tõde on kuskil vahepeal. Küll aga ei ole võimalik suhelda, kui mõni oma idee kaitsmisega puhta hulluks läheb. Hoiame asju ikka võimalikult tasakaalus, nagu naksitrallid meile õpetasid. Ka vaidlustes ühiskonnas tervikuna.
INDREK SARAPUU
