Kahjuks toimusid kõik muutused lühikese perioodi jooksul, mis meie palgataset arvestades lõi liig valusalt tasku pihta.
Pärast erastamist oli soojatootja kohustatud viie aasta jooksul järgima kokkulepitud hinnavalemit. Praegu vaatab tootja taotluse läbi ja kooskõlastab hinna Konkurentsiamet.
Kas selline hinnatõus on vaid Jõgeva linna probleem?
Taoline hinnatõus kimbutab kõiki soojatootjaid, kes kütavad gaasiga. Erinevate kütteliikide hinnad aja jooksul siiski ühtlustavad. Praegusel hinnarallil kerkivad aga jõudsamalt nende kütuseliikide hinnad, mille järele on suurem nõudlus.
Kas toasooja hinnatõus pidurdub?
Hinnatõus gaasikütte osas pidurdub ja jääb edaspidi sõltuma maailmaturu hinnast. Jõgeva puhul peab hinnapoliitika edaspidi sõltuma mitte ainult gaasi hinnast, vaid ka kohaliku biokütuse hinnast. Usun peatsesse lahendusse, kus elanikud saavad tarbida kvaliteetset teenust mõistliku hinna eest.
Kuigi tootja ja tarbija huvid on erinevad, ei saa olla üht ilma teiseta, tootjat ilma tarbijata. Soojatootjal on vajalik pingutada, otsimaks odavamaid lahendusi. Ka linnaelanikud omalt poolt peaksid mõtlema soojakadude vähendamisele. Taskukohane hind on kasulik mõlemale osapoolele, sest võimaldab inimestel tasuda arveid õigeaegselt ning võlgu jäämata.
Kas Jõgeva Linnavalitsus on pöördunud tootja poole, et leida võimalusi toasooja hinna langetamiseks?
Jõgeva Linnavalitsus pöördus hinnatõusust teada saades ASi Eraküte ja Konkurentsiameti poole, avaldades rahulolematust suure hinnatõusu pärast. Kui Konkurentsiametilt soovisime saada teavet, kui põhjendatud on plaanitav hinnatõus, saatsime tootjale märgukirja, et ta lähtuks sooja hinna kujundamisel lepingu lisas olevast äriplaanist, mis näeb ette laialdasemat biokütuse kasutamist.
Miks ei otsinud soojatootja odavamaid lahendusi varem? Ettevõtte müügil eeldasime, et koos uue ja kogenud omanikuga saabuvad siia vajalikud investeeringud ning ka juhtimise kompetents. Et suudetakse kütteliikide hinna muutust pikema aja peale prognoosida ja vastavalt sellele ka oma tootmist korraldada.
Miks üldse võõrandati AS Jõgeva Soojus ?
Möödunud aastakümme tervikuna ning eriti viimased aastad enne aktsiate võõrandamist olid soojatootjale eriti kriitilised. Jõgeva Soojuse probleemid olid korduvalt arutusel linnavalitsuses ning linnavolikogus. Probleemide väljaselgitamiseks ning edasise tegevuskava koostamiseks otsustati auditeerida ettevõtet ning koostada ettevõtte saneerimiskava aastateks 2000-2001. Kaaluti ka täiendavalt 650 000 krooni eraldamist linna eelarvest aktsiakapitali suurendamiseks ( loe: majandusraskustega toimetulekuks).
Audiitori aruanne esitati 28. augustil 2000. aastal ja see tõi välja puudused finants-majanduslikus tegevuses 1998-2000. Et linnakorterid saaks ka edaspidi köetud ning süsteem kokku ei kukuks, oli vaja kiiremas korras teha investeeringuid. Linnakassas aga vajalik raha puudus. Seetõttu hakati mõtlema aktsiate võõrandamisele kui võimalikule lahendusele kriisiolukorrast väljatulekuks.
Kuivõrd oli olukorraga kursis volikogu esimees Vello Mäesepp?
Vello Mäesepa artiklist jääb kõlama, et tollane volikogu esimees ei teadnud asjast midagi ja oli puu otsas, kui pauk käis. Volikogu esimees saab linna sõlmprobleeme tunda nii hästi, kui palju ta asja vastu ise huvi tunneb. Antud teemat vaeti istungitel palju ja põhjalikult ning seetõttu ei tohiks teema Mäesepale võõras olla.
Linnavolikogu otsus, millega asuti ette valmistama Jõgeva Soojuse aktsiate võõrandamist, kannab Mäesepa allkirja. Otsuse poolt hääletas 18 volikogu liiget, üks jäi erapooletuks.
Otsuse allkirjastas volikogu esimehena Mäesepp ning ka selle päevakorrapunkti toetuseks anti 18 poolthäält, üks jäi erapooletuks.
Volikogu kui seadusandja kohustas oma otsusega linnavalitsust ette valmistama aktsiate võõrandamiseks vajalikud materjalid. Asjaga tuli tegeleda seni, kuni ettevõte on müüdud või volikogu poolt müügi otsus tühistatud. Sellist ettepanekut ei teinud keegi, kuigi vastavat eelnõud oli igal volikogu liikmel võimalik ka üksi esitada.
Lepingu projekt saadeti kõigile volikogu liikmetele koju. Pole parata, kui materjal jäeti läbi lugemata.
Müügitulemused kinnitati 2001. aasta 29. novembri volikogu istungil. Kohal olid kõik 21 rahvasaadikut, kellest 11 hääletas müügi poolt ja 10 olid vastu. Nimelist hääletamist läbi ei viidud eelnevatel kordadel ega ka lõpphääletuses.
Kes hääletas poolt, kes vastu, pole protokollis fikseeritud.
Eelnevad otsused müügi osas olid peaaegu üksmeelsed. Miks siis nüüd selline hääletustulemus?
Erastamise korraldamiseks moodustati kaheksaliikmeline töörühm, kuhu kuulusid volikogu-ja linavalitsuse liikmed ja ametnikud ning juhtis linnapea. Erimeelsused tekkisid selles töörühmas viimasel koosolekul. Põhjuseks oli loodetust madalam pakutud ostuhind, mis lõpp-pakkumises veelgi vähenes miljoni krooni võrra. Töörühma erimeelsused kandusid edasi volikogu majanduskomisjoni ja sealt ka täiskogu istungile.
Kuhu kadus eelpakkumises figureerinud lisamiljon ?
Konkursil osales kaks pakkujat; Eraküte ja Fortum. Et Fortum tegi eelpakkumises tunduvalt odavama pakkumise kui AS Eraküte, mille puhul võis Eraküte eeldada, et tal pole võitmiseks vaja lõpp-pakkumises esitada enam 6,2 miljonit, vaid piisab 5,2 miljonist. See on minu isiklik arvamus.
Mis on saanud puiduhakke katlast ja abiseadmetest?
Puiduhakke katel seisab praegu õnnetuna katlamajas. Rootsist abi korras tulnud kasutatud vedelkütte katel ehitati kohapeal ümber tahke kütuse katlaks. Katel vajas sageli remonti ja samuti oli selle kasutegur madal. Puiduhaket ette andev tehnika osteti kasutatuna, sest puudusid vahendid uue tehnika soetamiseks. Antud süsteem oli tol ajal isegi ebaefektiivsena vajalik, sest võimaldas gaasi ja masuudi korrapäratu tarne olukorras kasutada kohalikku tooret.
Millises mahus on Eraküte teinud investeeringuid ning mis põhjusel kaotati puiduhakkel kütmine?
Vastab AS Erakütte tegevdirektor hr Priit Tiit.
?Eraküte on aastatel 2002 kuni 2008 investeerinud kokku 7,56 miljonit krooni. 2003 aastal paigaldasime uued nüüdisaegsed gaasikatlad. See otsus tehti erinevate võimalike lahenduste võrdlusest tulenevalt. Võrreldi nii amortiseerunud hakkekatla väljavahetamist, kui ka koostootmisjaama rajamist. Uutesse gaasikateldesse investeerimine andis võimaluse müüa soojust madalaima hinnaga võrreldud variantidest. Põhjuseks väiksemad investeeringukulud müüdava MWh kohta ja soodne gaasi hind (hinnavahe puiduhakkega 10 protsenti). Otsus ei olnud vale, kuna soojuse hind oli muutumatu kolm aastat (2003-2006), olles üks madalamaid Eestis.?
Mis saab edasi?
Hr P.Tiidu kirjast:
?Kujunenud olukord, kus maagaasi hind on hüppeliselt tõusnud, sunnib meid kiiresti leidma lahendust, et viia soojusenergia müügihind madalamale tasemele. Teavitame Teid esimesel võimalusel meie kavadest soojusenergia hinna madalamale tasemele viimiseks.?
Täna võib öelda, et hinnatõusu sellises ulatuses ei tule.
Mis on piirhind?
Piirhind on hind, millest kõrgemat hinda ei või ettevõte soojuse müügil tarbijale rakendada. Ettevõttel on lubatud müüa soojust piirhinnast madalama hinnaga.
Kas Jõgeva linnas kehtib kaugküttepiirkond ?
Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Jõgeva Linnavolikogu otsusega 2003. aasta 24. aprillist tühistati kaugküttepiirkond alates 2003. aasta 1.mais.
Rahvakoosoleku kokkukutsumisest
Erakütte esindaja osaleb Jõgeva Linnavolikogu täiskogu istungil 6. märtsil, kus tuleb aruteluks soojateema. Et istungid on lahtised, siis saavad kõik huvilised sellest osa võtta.
Linnarahvaga kohtumine võiks toimuda pärast volikogu istungit, märtsikuu keskpaiku. Lahtirääkimist vajavad võimalikud hinnapoliitika arengud, alternatiivsed kütteliigid, lokaalkatlamajade otstarbekus, suvel sooja vee andmine, hoonete soojustamine ja küttesüsteemide korrastamine, sotsiaaltoetused. Et avalikust arutelust oleks kõigile kasu, siis püüame siia kutsuda erinevaid spetsialiste, kes oskavad pakkuda lahendusi.
Tahan tänada neid inimesi, kes soojahinna järsu tõusu pärast tõsiselt muretsevad ja asjalikku nõu annavad. Pooltõdedest pakatavad ja eksitavad artiklid aitavad probleemi lahendamisele vähe kaasa, pigem kisuvad vaenu üles.
Kordan veelkord üle, et linnavalitsus ei ole jätnud oma elanikke saatuse hooleks ja töötab selle nimel, et toasoe Jõgeval oleks kättesaadav kvaliteetsena ja mõistliku hinna eest. Head nõuanded spetsialistidelt on alati teretulnud.
VIKTOR SVJATÕSEV,
Jõgeva linnapea
