Arvatavasti kärpis talvealguse lumepuudus olulisel määral ka Linnamäe krossil osalenute arvu: kesise treeningupagasiga ei juletud lihtsalt võistlema tulla. Kuna sõitjaid oli vaid viisteist, loobuti võistluse tavalisest korraldusmudelist, st kahe poolfinaali, lohutussõidu ja finaali pidamisest, ning viidi läbi kolm võrdväärset sõitu, millest igaühe järel anti kolmele paremale välja karikad.
Publikut oli tänu ilusale ilmale võistlusel rohkesti ning närvikõdi pakkus neile kohe esimese sõidu algus, kus kaks tugevat võistlejat stardisaginas kokku sõitsid. Paraku oli üks neist ainus Jõgevamaa võistleja, tormalane Mart Meeru, kes ühe ringi siiski veel teiste sabas ära sõitis, ent siis rajalt ära tuli. Kokkupõrke teine osaline Andrus Uudmäe sõitis äpardusega alanud sõidu lõpuni.
Mart Meeru ja Andrus Uudmäe konkurentsist välja kukkumine tegi Andruse onupojal Urmas Uudmäel esimese sõidu võitmise tunduvalt lihtsamaks: teiseks tulnud Marko Asmer, kes enam tuntud vormeliässana, kaotas talle fini?is 53,4 sekundi ehk ligemale poole ringiga. Kolmanda koha noppis Meelis Jürgenson, jõudes fini?isse omakorda 20,2 sekundit pärast Asmerit.
“Tegelikult magasin ma stardi maha,” tunnistas Urmas Uudmäe. “Andrus sai palju paremini minema, aga et nad Mart Meeruga kokku sõitsid, jäid trumbid minu kätte: sõitsin üsna rahulikult omas tempos ja võiduks sellest piisas.”
“Eks hooaja esimeses stardis ole mehed ikka natuke rohkem elevil kui tavaliselt,” kommenteeris Mart Meeru stardirüsina tekkimise tagamaid. “Masin õnneks eriti kannatada ei saanud: ainult lenksudest paindus natuke kõveraks.”
Üldvõit Uudmäele
Mart Meerule oli see kolmeaastase mootorkelgusportlase karjääri jooksul esimene kokkupõrkekogemus. Nagu selgus, Meeru võitlusvaimule see hävitavalt ei mõjunud, sest teises ja kolmandas sõidus tegi ta Urmas Uudmäe elu üsna kibedaks. Ent Uudmäe kolmikvõitu Meerul siiski takistada ei õnnestunud: teises sõidus kaotas tormalane Uudmäele 25,3 ja kolmandas vaid nelja sekundiga. Kolmas koht läks ka teises ja kolmandas sõidus Meelis Jürgensonile, Marko Asmer oli mõlemas sõidus neljas.
Krossi üldvõit läks mõistagi Urmas Uudmäele (Yamamoto RC), kes sai Eesti meistrivõistluste järgmistele etappidele kaasa kopsaka 75-punktise pagasi. Meelis Jürgenson (MK Quad) oli kolme sõidu kogusummas 60 punktiga teine ja Marko Asmer (Valvoline Racing) 58 punktiga kolmas. Mart Meeru pidi leppima 44 punkti ja kuuenda kohaga.
Kurista Linnamäe krossirada kiitsid võistluspaigana nii Urmas Uudmäe kui ka Marko Asmer. Eestis sõidetaksegi kelgukrossi motokrossiradadel, Soomes, kus meie tugevamad, Mart Meeru kaasa arvatud, üsna tihti treenimas ja võistlemas käivad, aga enamasti läbinisti lumest ehitatud spetsiaalsetel kelgukrossiradadel.
“Kui motokrossirada võistluse käigus suurt ei muutu, siis lumest ehitatud rajal tabavad sind kogu aeg üllatused: kus on vahepeal hüppeküngas maha lihvitud, kus kurv sirgemaks sõidetud,” ütles Mart Meeru.
Sõltub ilmast
Seda, miks ta just mootorkelgusõitu harrastab, ei osanud Meeru hästi põhjendadagi:
“Lihtsalt proovisin ja meeldis. Seltskond on ka tore. Nii et nüüdseks on tekkinud juba teatud sõltuvus.”
Vormelisõitja Marko Asmeri jaoks on mootorkelgusõit meeldiv kodune kõrvalharrastus.
“See annab hea üldfüüsilise koormuse,” ütles Asmer. “Põhitõed on vormeli- ja kelgusõidul tegelikult enam-vähem samad. Ja mootorkelkki on tegelikult päris nõudlik riistapuu.”
Linnamäe Snowcrossi peakorraldaja Remo Raugme sõnul eristavad võistluskelku tavalisest mootorkelgust parem vedrustus, lühem iste, lühem lint ja muidugi võimsam mootor. Võistluskelkude hinnad jäävad 150 ja 200 tuhande krooni vahele.
“Omaloomingut on võistluskelkude juures suhteliselt palju,” ütles Remo Raugme. “Et võistlustel edukam olla, ei peeta paljuks garaa?inurgas nuputada ja nokitseda.”
Linnamäe Snowcross toimus Linnamäe krossiklubi ning Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liidu korraldusel juba kolmandat aastat. Linnamäe krossirajal peeti seda, tõsi küll, alles teist korda: ülemöödunud aastal tuli võistlus lumepuuduse tõttu Äksi üle kolida.
“Mootorkelguvõistluste korraldamisel ongi kõige keerukam aja planeerimine,” ütles Remo Raugme. “Selle, kas võistlus toimub, julged välja öelda kasinasti nädal varem.”
Ilmast sõltub ka Eesti meistrivõistluste tsükli pikkus.
“Neli järgmist etappi on kalendris juba kindlalt paigas, ent kena oleks, kui saaks veel viis-kuus võistlust pidada,” ütles Raugme.
Lisaks kelgukrossile peetakse Eesti meistrivõistlusi ka kelguenduros ehk kestvussõidus.
RIINA MÄGI
