Supikrossi nime on viiendat korda toimuv võistlus pälvinud sellepärast, et võistluse lõppedes on krossisõitjad ikka ühiselt hernesuppi söönud ja tavaliselt on suupoolisest osa saanud pealtvaatajadki. Supikross viitab ka sellele, et tegemist pole väga tõsise saavutusspordiüritusega, vaid rohkem rahvakrossiga, millel võivad osaleda ka vastava litsentsita harrastussõitjad.
Supikrossil võisteldakse kestvussõidus. Kõige nooremad krossisõitjad, kes stardivad keskpäeval, sõidavad 15-20 minutit. ATVdel ja külgkorviga mootorratastel võistlejad ning harrastajad viibivad rajal tund aega ning “päris” krossimehed kaks tundi. Täiskasvanud võistlejate jaoks on ette valmistatud päris pikk rada, mis ulatub otsapidi metsa vahelegi. Läbi peaks võistlus saama umbes kella neljaks.
“Nagu Eestis kombeks, ootab paremaid mootorisportlasi põhiliselt au ja kuulsus,” ütles Linnamäe krossiklubi president Peeter Laur. “Aga eks me mõne väikese auhinna ka ikka leia. Lastele kohe kindlasti.”
Lauri sõnul teevad supikrossil kaasa kõik Linnamäe klubi võistlejad, kaugematest ässadest on tulla lubanud Jüri ja Toomas Triisa. Üldse on aga end kirja pannud juba 60 sõitja ringis ning telefonikõnesid tuleb jätkuvalt.
“Teised Eesti krossiklubid teavad hästi, et meil niisugune üritus toimub ja planeerivad siiatuleku aegsasti,” ütles Peeter Laur. “Ka oma käe peal ja omaks lõbuks krossisõitu harrastajaid tuleb Eestis üha juurde. Supikross on üks neist, kus nad oma võimeid näidata saavad.”
Pealtvaatajad pääsevad supikrossi vaatama tasuta, võistlejaile on osavõtumaks 150 krooni. Pealtvaatajaile on organiseeritud tasuline toitlustamine.
RIINA MÄGI
