Võistlusklassides 65 cc, 85cc, 125cc ja 500 cc oli Linnamäe motokross ühtlasi kuues Eesti Karikavõistluste etapp ning külgvankritele Eesti Meistrivõistluste kolmas etapp. Kõige rohkem mootorrattureid osales aga Hobby klassis, kokku 59.
Ühe ürituse korraldaja, Linnamäe Krossiklubi juhatuse liikme ja rajameistri Martin Meltsase sõnul on kodurada ikka kodurada ja seetõttu loodeti kõigilt klubi sõitjatelt parimaid tulemusi.
Kõrge koha saavutas Ivo Laur
Linnamäe Krossiklubi kõige parema tulemuse saavutas Ivo Laur, kes klassis 85cc(B klass) saavutas auhinnalise kolmanda koha ja kokkuvõttes 85cc klassis neljanda koha.
85 cc sõidus võistles aga väga edukalt Lauri Lehtla Tartu Motokrossiklubist, kes oli 85 CC klassis kaassõitjatest koguni nii palju üle, et suutis esimese sõidu võita vaatamata sellele, et purunenud olid mõlemad rattakummid.
Kõige nooremate tänavu Linnamäe krossil startinud võistlejate hulgas saavutas klassis 65 cc Sander Lehtme tubli 10.koha .Selles võistlusklassis võistleb Lehtme alles esimest täishooaega ja suurema rattaga harjumine võtab aega. Klassis 65cc võistlevad 7-12 aastased poisid.
Klassis 125 cc sai esikoha Edik Kuusk Saku Motoklubist. Tema juhib ka kokkuvõttes kogu Eesti karikasarja selles klassis. Linnamäe klubi sõitja Leo Laur saavutas samas klassis 11. koha ja sama klubi poiss Taavi Laur 13. koha. Mõlemad sõitjad istusid võimsatele 4-taktilistele Kawasakidele alles tänavu ja mida kross edasi, seda paremaks on ka tulemused läinud.
Klassis 125 cc oli võistluse värvikamaks muutmisel suur roll lätlastel, kes hästi esinesid. Kaks esikohta jäid siiski kodumaale, parim külalisvõistleja Raivins Levans Lätist sai kolmanda koha.
Palju väliskülalisi
Klassis Hobby Saavutas Priit Laur igati hea 9. koha ja Allan Tänna 48. koha. Kahjuks ei saanud tehniliste probleemide tõttu kodurajal võistelda Alan Truus.
Meltsase sõnul ei saanud kahjuks ka sel aastal võistelda Linnamäel kõik Eesti tipud, sest võistlusgraafik Euroopas on väga tihe. Parimaid jätkus aga Linnamäe krossirajale hulganisti.
“Eriti hea meel oli näha stardis oli ka 4 Soome külgkorvi paari ja ka lähinaabreid Venemaalt ning Lätist. Küllap on siis meie raja maine ja võistluskorralduse tase neile igati vastuvõetav,” ütles Meltsas.
Üritusel jagas juba mitmendat aastat järjest pealtvaatajatele infot motospordiasjatundja Hardi Raiend Jõhvist. Raja ääres viibivale arvukale publikule kulusid asjatundlikud kommentaarid väga ära, sest mootorrattad kihutasid sedavõrd kiiresti, et iseseisvalt oli üsna raske saada korralikku pilti sellest, kes on kes, ja mitmes ring just parajasti käsil on.
Meltsase sõnul peavad korraldajad tänavust krossi igati õnnestunuks. Tema sõnul jagus nii sõitjaid kui ka pealtvaatajaid.
Üritutusel oli kohal SA Tartu Kiirabi brigaadi 2 autot koos professionaalsete arstidega. Kahjuks möödus kiirabibrigaadidel ka tänavune üritus töiselt. Neil tuli kahel korral anda esmaabi ning toimetada kaks sõitjat Tartu traumapunkti. Võrreldes üle eelmise aastaga, kui arstiabi vajati isegi seitsmel korral, oli tänavusel krossil siiski õnneks õnnetusjuhtumeid vähem.
Tänavusel krossil kasutati esmakordselt krossiraja juurde rajale ehitatud statsionaarset stardi eelboxi.
“Pöörasime raja ettevalmistamisele suuremat rõhku – ikka selleks, et oleks hea nii pealvaatajatel kui sõitjatel. Ka mõõdeti tänavu Jõgeval esimest korda kõigi sõitjate kiirusi ja loeti ringe uue elektroonse süsteemi abil. Kõikidele ratastele kinnitati isiklik transponder, raja alla paigaldati spetsiaalne kaabel. Selle tulemusena läksid kõik andmed automaatselt arvutisse ja neid oli võimalus jälgida internetis,” ütles Martin Meltsas.
Pealtvaatajatele ATM-id
Ürituse korraldajad olid muutnud ürituse atraktiivsemaks ka pealtvaatajatele. Nende jaoks korraldati võistlusringide vahel demonstratsioonsõit n.ö minimootorratastele e. ATM-idele. ATM-id on mujal maailmas kasutusel kui krossirajaga tutvumis- ja vaatlusrattad. Eestisse on neid käesoleval aastal ostetud palju ja neile on ka teistel üritustel korraldatud väikseid võidusõite. Linnamäe rajal võitis selle klassi üllatuslikult Linnamäe klubi sõitja Taavi Laur.
Linnamäe krossiklubi loodi 2000. aastal ja samal aastal toimus ka esimene suvine kross. Praegu on klubil liikmeid 25. 1999 aasta sügisel tekkis mõte taastada vana raja kohale uus ja nõuetele vastav krossirada.
Jõgeval olid olemas noored krossihuvilised poisid ja ka vanemad mehed, kes siin kunagi ise noorpõlves krossis nii Eestis kui Nõukogude Liidus olid hästi võistelnud(Andres Lehtme, Priit Laur, Alan Truus jt.).
Kuus aastat tagasi alustati raja puhastamisega võsast ja projekteerimisega. “Ilma oma klubi liikmete ja nende perede toetuseta oleks see rada vist tänaseks küll tegemata. Hoogtöö nädalavahetustel osalesid kõik klubiliikmete pereliikmed, korraga võis tulevasel rajal näha kuni 30 inimest. Töötunde on siin küll tehtud sadu,” ütles Meltsas.
Tema sõnul on iga aastaga üritatud juurde teha ka midagi uut. “On see siis niisutus-kuivendus süsteemi rajamine, tiigi kaevamine, pealtvaatajatele pinkide paigaldus ja loomulikult raja parandamine. Viimastel aastatel on rada saavutanud ka populaarsuse puhkajate ja muude spordialade harrastajate seas. Kahel aastal on seal sügiseti peetud rattakrossi võistlusi, talvel mootorkelkude krosse. Sellest kevadest on meie raja üles leidnud ka järjest rohkem populaarsust koguv kepikõnd,” rääkis Martin Meltsas.
Mitmekülgsed vaba aja veetmise võimalused
Tema sõnul tahetakse Linnamäe krossiraja näol jõgevamaalastele pakkuda mitmekülgseid spordi ja vaba aja veetmise võimalusi.
“Plaanis on ka olnud järgnevatel aastatel korraldada täismahus Eesti meistrivõistluste etapp, mis peab olema kahepäevane. Selleks oleks vaja pikendada rada umbes 200 meetri võrra ja teha lisaelemente kiiruse vähendamiseks. Peame läbi rääkima mitmete maavaldajatega ja jõudma kompromisslahendusteni ning lootma ka edaspidi toetajate panusele, omalt poolt üritame kirjutada ka projekte raha leidmiseks fondidest. Loodame mõistvat suhtumist ja kaasabi ka kohalikult omavalitsuselt ja maavalitsuselt,” ütles Meltsas.
EVA KLAAS
