?Hasso Krulli ja Juhan Liivi ühendab keele selgus ja puhtus,? iseloomustas laureaati mullune luulepreemia võitja Ülar Ploom.
Tema juhtis ka kohalikest kultuuri- ja laiemalt tuntud kirjandusinimestest koosneva ?ürii tööd. Krulli ?Sõlmele? pakkusid konkurentsi Kristiina Ehini ?Üksildased metsajärved?, Eha Lättemäe ?Animalia?, Jan Rahmani ?Suveõdagu sanna trepi pääl?, Mats Traadi ?Akord? ning Tõnu Õnnepalu ?Mis siis saab, kui enam midagi ei ole…?.
Hasso Krull ütles, et luuletuses pole juttu tavalisest sõlmest ? sõlmel on maagiline tähendus. Ta rääkis luuletuse loomisloost. Pärast aktust käidi Juhan Liivi haual Alatskivi kalmistul. Alatskivilt kolme kilomeetri kaugusel asuvas Liivi muuseumis kirjutas Krull võiduluuletuse oma käega liiviliku luule raamatusse.
Hasso Krull on eesti kirjandust oluliselt mõjutanud kirjaniku, esseisti, tõlkija ja kriitikuna.
Juhan Liivi luulepreemia on Alatskivi valla ja kooli väljaantav vaimne auhind eelmise aasta jooksul kirjutatud kõige juhanliivilikuma luuletuse autorile. Auhinna materiaalne väljendus on nahast karjasemärss ? Alatskivi nahakunstniku Ülle Paabu töö. Esimese Liivi luuleauhinna sai Debora Vaarandi 1965. aastal.
ANDRES LOORAND
