Esmaspäeval Jõgeva kultuurikeskuse galeriis avatud näitusel saab näha Tiina ja tema tosina stuudiokaaslase pilte nii oma lemmikloomadest kui ka muudest lemmikutest, nagu loodus, lilled jne.
“Lemmikute teema pakkusin stuudiolastele välja selleks, et meiega sügisel liitunud uued kunstiharrastajad paremini seltskonda sulanduksid: mõni keerulisem teema oleks neile ehk üle jõu käinud,? ütles stuudio juhendaja Elita Järvela. ?Mõeldud oli see küll algselt nii, et kõik maalivad loomapilte. Sellest lähtudes sai valitud tehnikagi ? pastellid võimaldavad looma karvkatte pehmust hästi esile tuua. Ja õigupoolest polnud me loomi stuudiolastega veel kujutada proovinudki.?
Kuigi mõni maalis pärislooma asemel kaisulooma ja mõni hoopis lilli või maastikke, on enamik näitusetöid siiski loomapildid.
?Loomade maalimine pakkus meile endale küll loomislusti,? ütles Tiina Säälik, kes ütles endal loomadega üsna tugeva sideme olevat. Tema kaks näitusetööd on pühendatud tema nüüdseks juba loomade Valhallasse lahkunud kasside Miu ja Piuxi mälestusele. Valge kasukaga Miud tituleeris Tiina sõjakassiks: kui armuasjad ajada tahtsid, polnud talle takistuseks ei pikad vahemaad ega oht metsas mõne suurema eluka saagiks langeda. Kodus olnud ta sel ajal aga üsna harv ja agressiivne külaline.
Tee lahti?Ükskord, kui Miu jälle pulmakäigule oli läinud, sadas ootamatult paks lumi maha,? meenutas Tiina. ?Kuna oletasin, et ta on umbes kilomeetri kaugusel metsakatsejaamas, võtsin ette suusaretke sinna ja tagasi. Ja järgmisel päeval oligi Miu kodus: ta ei saanud ju varem tulla, kui tee oli lahti ajamata!?
Tiina kassipildid on ekspressionistlikud ning loomade karakterit hästi välja toovad. Realistlikule värvikäsitlusele pole autor seejuures suuremat tähelepanu pööranud, aga see on viimane, mis häirib. Sama kehtib Ellen Põderi kolme kassi kujutava pildi kohta. See, et tegelikkuses lillasid ja rohelisi kasse ei eksisteeri, tuli allakirjutanule pähe alles siis, kui Ellen sellele tähelepanu juhtis. Kassid olid ebaloomulikule värvusele vaatamata lihtsalt nii kassilikud.
?Mulle meeldisid selle pildi maalimise juures just värvikatsetused,? ütles Ellen Põder. ?Leidsin eeskujuks huvitava kompositsiooniga pildi, aga kuna ma ei tahtnud seda üks-ühele kopeerida, kasutasin hoopis vastandvärve. Tulemus sai minu meelest huvitav.?
Üks intrigeerivamaid töid on näitusel Lea Metsmehe ?Kallis Leo?, mida tuleb nagu peitepilti tükk aega vaadata, enne kui aru saad, kus seal loom on. Või õigemini osa loomast.
?Ma ei oska ju kuigi hästi joonistada,? põhjendas Lea muiates, miks ta looma kehast üksnes detaili välja tõi. ?Kuna Elitale meenutas pildil kujutatud loom leopardi, sai ta nimeks Leo. Sõna ?kallis? on vihje raami hinnale.?
Soe ja sõbralikPeale kaslaste on stuudiolased loomapiltidel kujutanud koeri, hobuseid, jäneseid, lehma, rebast ja rohutirtsu. Linnupilte on ka.
?See on soe ja sõbralik näitus,? tõdes Jõgeva kunstikooli õpetaja Auli Kumel.
Elita Järvela avaldas aga heameelt selle üle, et paljud stuudiolased aasta jooksul oma arengus sammu edasi on astunud ning et uute stuudiolaste hulgaski on suisa tõusvaid tähti. Üheks selliseks nimetas ta pensionieas aidulannat Maimu Kitsingut, kellele seekord kasutatud pastellitehnika justkui loodud olevat. Kusjuures sügisel stuudiosse tulles polnud ta teadnud sedagi, kuidas pastellid välja näevad.
?Tahtsin kunstikooli stuudiosse tulla juba mitu aastat tagasi, aga jäin haigeks,? ütles Maimu Kitsing. ?Järgmistel aastatel kunstikool aga avatud stuudiosse kutsuvat kuulutust ei avaldanud või ei juhtunud mina seda nägema. Aga kuna tütar teadis, et ma asjast huvitatud olen, helistas ta lõpuks ise kunstikooli ja pani mu kirja. Pärast aga kontrollis, kas ma ikka kohal ka käisin. Pabistasin küll alguses, et kuidas hakkama saan, aga stuudios on nii tore juhendaja ja nii tore seltskond, et igasugune hirm läheb üle.?
Näitust ?Lemmikud? saab Jõgeva kultuurikeskuses näha 28. maini. Vastuvõtlikuma inimese ajab see väljapanek tükati suisa nurruma.
RIINA MÄGI