| <img src=”/upload/1/paastja%20lauri.jpg” /> |
Vetelpäästja oskused omandanud Lauri Meimre päästis möödunud teisipäeval Mustvees kaks koolipoissi uppumisohust, tuues nad kiiresti kaldale. |
Meimre ootas teisipäeva hommikul paadi juures oma sõpra, et koos Peipsile kalale minna. Mustvee randa oli tulnud bussitäis kooliõpilasi, kes ekskursioonil olles otsustasid end jahutada Peipsi karastavates voogudes. Mustvee sadama juures aga läheb kaunis kiiresti sügavaks, juba mõne meetriga on vesi üle pea.
Kui vee pinnakihid olid üsna soojad, siis sügavamal võis temperatuur vaid 14-16 kraadi olla. Lapsed olid juba üsna kaua vees olnud. Ühel väikesel poisil tekkis ootamatult kramp. Tema lähedal ujunud suurem poiss otsustas kaaslast aidata, kuid jäi ka ise hätta.
Õnneks tuli veel üks poiss appi
Lauri Meimre nägi, et lapsed jäid hätta ja käisid kordamööda vee all. Meimre jõudis vaid mütsi peast visata ja hüppas vette. “Hindasin ikka enne olukorda ka, et kas ma suudan neid aidata. Uskusin, et suudan. Kui ma kohale jõudsin, ei tormanud keegi appi, kõik vaatasid kaldalt jahmunud nägudega pealt,“ rääkis ta.
Õnneks tuli appi veel üks ujuja, tema abi kulus väga ära. “Mul oli tõesti raske, sest mõlemad uppumisohus lapsed elasid minu seljas. Suurem poiss oli päris raske, ta võis kaaluda umbes 80 kilo,“ rääkis Meimre. Siis tuligi teine poiss appi ja aitas väiksemat uppumisohus last kaldale toimetada.
Lauri Meimre ei tundnud appirutanud poissi, kuid kui noormees juhtub ajaleheartiklit lugema, võiks ta võtta ühendust mittetulundusühingu (MTÜ) Mustvee Vabatahtlik Järvepääste juhi Kaupo Kaasikuga.
“Suur tänu talle, et ta mind aitas, see oli tol hetkel hädavajalik, ühe uppumisohus lapsega sain siis paremini hakkama,“ lisas Meimre.
Kui poisid olid kaldale toodud, toibusid nad juhtunust pea pool tundi. Kiirabi vaja ei läinud, kumbki poiss end halvasti ei tundnud.
“Lamasin ise ka umbes veerand tundi oimetuna maas, nii läbi olin omadega,“ rääkis Meimre.
Lauri Meimre teatas juhtunust Kaupo Kaasikule, tema omakorda uppumisohu üle elanud poiste vanematele.
Uppumisohtu sattunud laste vanemad ei soovinud juhtunut ajalehele kommenteerida.
“Kaht last korraga päästma minna on tõeline julgustükk,“ ütles Kaasik. Tema sõnul soovivad uppumisohtu sattunud võimalikult kiiresti veest välja saada ja seetõttu võivad ka päästja kaasa tõmmata.
Uues sadamas ruumid vetelpäästele
Statsionaarset pinnaltpäästjat praegu Mustvees ei ole. Suuremate ürituste puhul on vabatahtlikud vetelpäästjad alati kaasatud ja valve olemas. Rannavalvuri jaoks pole praegu Mustvees spetsiaalseid ruume.
Mustvee linnapea Mati Kepp ütles, et MTÜ Mustvee Vabatahtlik Järvepääste on kaasatud Euroopa Liidu uuest Kesk-Läänemere programmist (Central Baltic Interreg IVa) rahastatavas vabatahtlike mere- ja järvepääste alases Eesti-Soome ühisprojektis VOMARE, kus õpetatakse välja vetelpäästjaid. Sama projekti raames saavad Mustvee vabatahtlikud endale järgmisel aastal ka ühe päästepaadi.
Lauri Meimre sõnul ta kohalike laste pärast eriti ei karda. “Alati on kaasas ka vanemad lapsed, kes väga hästi ujuda oskavad ja kui mõni pisem satubki ohtu, tuuakse ta kohe kaldale. Mina kardan pigem võõraste pärast, kes meie olusid ei tunne,“ lisas ta. Samuti on tema hinnangul ohuks napsitanud kodanikud, kes oma võimeid selgelt üle hindavad.
Kui valmib uus sadam, siis seal on ette nähtud ruumid vetelpäästele. Kindlasti hakkavad siis ka Mustvees tööle põhikohaga vetelpäästjad.
Nii kutselise kui ka vabatahtliku vetepäästjana töötanud Mustvee põliselanik Kaupo Kaasik ütles, et Lauri Meimre töötas temaga koos kolm aastat (1997-2000) Mustvee vabatahtlikus vetelpäästejaamas. “Laurist oli palju abi,“ lisas ta.
Kaupo Kaasiku hinnangul võiks ideaalis nii olla, et kui koolilaste ekskursioon tuleb Mustvees ujuma, siis teatatakse sellest ka vabatahtlikele vetelpäästjatele ja keegi neist tuleb selleks ajaks randa. Vabatahtlikena saaks Kaasik praegu välja panna umbes neli-viis meest.
“Pinnaltpäästmine toimubki ainult visuaalse kontaktiga, ei ole nii, et keegi kusagilt helistab või tuleb ütlema. Äärmisel juhul saab abi ka nii, et kui on vetelpäästejaam lähedal ja siis keegi kutsub vetelpäästja.“
Kaupo Kaasiku sõnul ujuvad lapsed, kes just ujumistrennis ei käi, üsna kehvasti. “Põhjanaabrite juures õpetatakse asi selgeks, meie lapsed nende tasemeni ei küüni.“
Kaupo Kaasik on käinud Mustvee Gümnaasiumis rääkimas, kuidas ujudes ohuolukordadesse sattununa käituda. Sügisel jätkab ta oma tööd Mustvees ja kindlasti läheb ka Voore kooli. Soome kogemus ütleb, et taolisi koolitusi tuleb pidevalt teha.
Jõgevamaal on tänavu uppunud juba kaks inimest.
iii
HELVE LAASIK
