Kevadest saati Jõgeva linnasüdames kasvanud kartul võeti laupäeval üles ning sellest kujunes rahvapidu, mida juhtis Raul Soodla. „Jõgeva kollase” 11 mugulat andsid saagiks 81 värsket kartulit.
Kartulivõtjatele ja publikule oli vaatamiseks toodud mitmesugust kartulivõtuvarustust, konksust-korvist moodsa kartulikombainini. Pakuti head-paremat kartulist ja kartuli kõrvale, degusteeriti kartulisorte, korraldati väiksemat sorti hasartmäng, võeti kartulit – ka aja peale, küpsetati lõkkes kartulit, peeti seemnekartuli oksjonit. Ja kuulati kandlemuusikat, mida esitas Maria Mällas Põltsamaalt.
Pikemalt rääkis kartulist kartuliteadlane Mati Koppel, kes on kartulit uurinud üle kolmekümne aasta.
Ka mardikad eelistavad „Jõgeva kollast”
„Sel aastal on kartul kasvanud päris kenasti, niiskust ja soojust jätkus. Lehemädanikku peaaegu polnud ja kartulimardikaid oli ka vähe,“ ütles Koppel, lisades, et need vähesed eelistasid sordina kindlalt „Jõgeva kollast”.
Koppel rääkis sellestki, et maailma suurim kartulikasvataja Hiina tahab oma kasvupinda kahekordistada, sest kartulikasvatusega saavad inimesed nii söönuks kui ka tööd.
ETKI kartuliaretajad korraldasid kartulidegustatsiooni, kohale toodi nelja sorti keedetud kartuleid, mida soovijad maitsta ja hinnata said. Valikus olnud „Jõgeva kollase”, „Teele”, „Tiina” ja „Red Sonja” hulgast sai konkurentsitult kõige enam punkte „Jõgeva kollane”, teisele kohale jäi „Teele”. Kui „Jõgeva kollast” hinnati kõige kõrgemalt, siis teiseks jäänud sort „Teele”, ei saanud ühtegi miinimumhinnangut, milliseid siiski ka päevakangelasele anti. Väärikale kolmandale kohale tuli ka Jõgeval, aga tööstusele aretatud sort „Tiina”.
Mulgiputru praetud kukeseentega pakkus Katrin Olesk LAUT restost ning maitseelamusi Peipsi äärest serveerisid soovijatele Annika Oras ja Laidi Zalakešina.
„Toitsime Peipsimaa maitsetega ligi 60‒80 inimest,“ ütles Annika Oras. „Aga meie kõrval pakkus LAUT resto mulgiputru kukeseentega ning eks inimesed jagunesid meie vahel ära. Marineeritud rääbis oli väga populaarne. Leib ja või olid Kääpa OTT-i poolt, pakkujaks Külaotsa talu,“ ütles Annika Oras.
Püstitati kartuliseemne hinnarekord
Enne kartuli ülesvõtmist said soovijad arvata, mitu mugulat 11 kartulitaime Jõgeva südalinnas purskkaevu kõrval alla kasvatas. Maiu Veltbach luges mullast võetud mugulad üle ja neid sai kokku 81. Autasu said nii täpseim vastaja kui kõige suurem „Jõgeva kollase” patrioot.
Jõgeva toidupank oli avanud kartulipeol võimaluse annetada aiasaak, mida ise ei suuda ära tarvitada puudust kannatavatele peredele.
Ülesvõetud saagist osa küpsetas lõkkes Raul Taul. Ülejäänu müüdi seemnekartulioksjonil maha ning kahtlemata on tegemist seemnekartuli hinnarekordiga – silma järgi paari kilo eest 28 eurot.
„”Jõgeva kollane” võiks loomulikult olla kogu Jõgevamaa sümbol, ega head nime saa lasta raisku minna. Vahva oleks, kui seda kartulisorti esitletaks ka teistes Jõgevamaa valdades, miks mitte näiteks Kalevipoja koja juures,“ arvas Kalevipoja koja juht Annika Oras.
Ka Reine Koppel korraldajate hulgast oli väga rahul, et nii palju oli rahvast peol. „Hea meel on, et see Jõgeva inimesi puudutas. Ja et nii palju oli vabatahtlikke. Me ei pea oma maaelu ja toidutootmist häbenema. Lõpeks on kartul ju meie peatoidus ning midagi, mis on meie piirkonnas tõeliselt oluline,“ arvas Reine.
„Kui ma isegi teaks, miks ma seda tegin,“ ohkas pärast pidu „Jõgeva kollase” ausamba idee üks autoreid ja peo peakorraldaja Maiu Veltbach. „Võib-olla sellepärast, et Jõgeval midagi toimuks. Et on inimesi, kellega niisugust asja koos teha. Et mingil moel püüda maakonda kokku tuua. Ja muidugi ka sellepärast, et minugi lapsepõlvekodus kasvatati „Jõgeva kollast”. Mäletan, kui nördinud mu ema oli, kui tulid uued valged toidukartulisordid,“ lisas ta.
Andra Kirna
