Mõtte autor ja korraldaja Enni Vaarmann kiidab kõiki, kes olid tulnud oma kaubaga kauplema ja külastajaid, kes vaatamata sügiseselt vihmasele ilmale kohale tulid.
„Olen palju maailmas ringi rännanud ja mujal on öölaadad väga üldlevinud ning põnevad. Nii tuli ka endal mõte proovida seda korraldada. Sain enda ümber koondatud meeskonna, kes ise sellest spontaanselt tekkinud mõttest vaimustusid ja mind väga aitasid. Minu jaoks on see päris esimene üritus korraldada ja olen väga õnnelik, et see hästi õnnestus,” kiidab Enni.
Traditsiooni tahetakse kindlasti jätkata
„Torma mõis on pika ajalooga ja väga tähendusrikas paik ning kogu kujunduse ja tegevused nägime ette stiilis, mis annaks tunde, et oledki sattunud ajas paarsada aastat tagasi keset hilisõhtust pidu mõisakompleksis,” kirjeldab korraldaja. „Reklaami väga suurelt ei teinud, pigem otsisime kauplejaid ise. Kui sai välja hõigatud, et bazaar tuleb, oli pakkujaid palju. Kõiki poleks ära mahutanudki ja meie kriteeriumiks oli, et toodang peab olema eestimaine. Püüdsime anda võimaluse nii kohalikele kauplejatele, kuid erisuse tekitamiseks oli müüjaid tegelikult üle kogu Eesti.”
Oma toodangut pakkusid nii firmad, kes on tegutsenud juba pikki aastaid, kuigi ka kohalikud hakkajad ettevõtlikud, kes just selle ürituse jaoks välja tulid. Kaubeldi väga erinevate toodetega ja iga bazaari külastaja leidis endale midagi meelepärast. Mõeldud oli nii söögi- kui ka joogigurmaanidele erinevate maitseelamuste pakkumisele ja tähelepanu oli pööratud ka lastele, kelle jaoks oli kohapeal miniloomaaed, batuudid ja pakuti suhkruvatti.
„Vaatamata hirmule, et kas saame hakkama ja kas ilm on ilus, jäime üritusega väga rahule ja kindlasti ei jää see ühekordseks ettevõtmiseks,” on Enni kindel. „Sest mitte ainult kauplemine ei olnud eesmärgiks, vaid soovisime kohaletulnutele ka midagi meelelahutuseks pakkuda. Olime just nii mõelnudki, et puudub üldine programmijuht ja kindlatel kellaaegadel toimub midagi, mis tulebki justkui üllatusena. Enim huvi tekitasid raudrüütlite võitlused, tuletantsijad ja muidugi ilutulestik.”
Enne bazaari sai minna kirikusse muuseumiööle
Bazaar paiknes suures osas välialal, kuid kasutuses oli ka suur Härjatall. Seetõttu said paljud külastajad korraks minna vihma eest varju ja näha ning osta endale imeilusat käsitööd: keraamikat, kudumeid ja puutööd. Üritusel käis 2500–3000 inimest. „Hea algus ja kindel meeskond annavad tulevikukski kindlustunde ööbazaariga edasi minna. Jõulude ajal plaanime korraldada jõululaada ja lastele jõulumaa.”
Samal õhtul leidis Tormas aset teinegi ettevõtmine. Torma kirik ootas muuseumiöö puhul külalisi. Torma Maarja koguduse õpetaja Mehis Pupart tutvustas kirikut ning rääkis huvilistega muudelgi teemadel.
„Olen ettevõtmisega rahul, tulijaid oli oodatust rohkem,“ ütles õpetaja Pupart. Enamik tulijaid olid mingil moel Tormaga seotud, elasid aga nüüd kaugemal. Kellel olid lähedased Torma kalmistule maetud, kes tuli uurima, kas kirikuraamatutes võiks olla andmeid esivanemate kohta. Kokku sai Torma kiriku ajaloo ja arhitektuuriga lähemalt tuttavaks ligi paarkümmend külalist.
Laiuse Õlemuuseumit muuseumiööl külastanud inimesed Eesti erinevatest paikadest uudistasid veerand sajandi vältel valminud väljapanekut õlgedest meisterdatud kaunistustest.
Laiusel prooviti kätt õlekunstis
Kahel korrusel vaadati Laiuse Õletoa rajaja ja kauaaegse perenaise Aime Langi loodud õlekäsitööde näitust. Muuseumi saamisloost ja ühtlasi selle maja ajaloost, milles praegu asub Õlemuuseum, andis ülevaate tänane eestvedaja MTÜ Kuldne Õlg juhatuse esimees Leina Kreek. Ta näitas ka vanu müüre, mis Aime Langi soovil ajalooväärtuste hoidmiseks maja renoveerimisel alles hoitud.
Mitmed külastajad kasutasid võimalust meisterdada õpitoas õlgedest loodud pilte, mis sobivad raamida ja ilu ning hubasuse tekitamiseks seinale paigutada. „Kõige enne on vaja teha šabloonid ja selles töös on tarvis palju nuputada,“ ütles koolitaja Sirje Hansing, kes samuti MTÜ Kuldne Õlg juhatuse liige. Ta tutvustas põhjalikult töövõtteid ja õletehnikas kasutatavaid tööriistu.
Usin tegija õlemuuseumis on ka Sirje minia Alice Hansing, kes valmistas muuseumiööks mitmeid uusi kaunistus ja paigaldas välisuksele dekoratsiooniks Eestimaal kasvatavate teraviljade pead.
„Õlemuuseumi on nisuga aidanud Reine Koppel Eesti Taimekasvatuse Instituudist. Kõige kvaliteetsemad tooted saab meisterdada rukkist (eriti Sangaste rukkist), mida meie kandist ei leia,“ ütles Alice.
ULVI TAMM
ANDRA KIRNA
JAAN LUKAS
