Laupäeval Kuremaa lossi pargis peetaval Jõgevamaa öötantsupeol esineb kolmsada viiskümmend neli tantsijat ja pillimängijat. Pealtvaatajate tarvis tuuakse selleks ajaks Kuremaale Jõgeva linna staadioni tribüün.
Öötantsupeo stsenaariumi autori, lavastaja ja peakorraldaja Airi Rütteri sõnul tähistatakse kell 22.00 algava peoga Põltsamaa naisrühma Uhka neljakümnendat, folklooriseltsi Jõgevahe Pere kahekümne viiendat ja Laiuse naisrühma Meie Mari kahekümnendat sünnipäeva.
“Peokavas mängib juhtivat ja keskset rolli perekond, mis koosneb isast, emast ja neljast tütrest. Tütardena-õdedena on mõeldud juubelini jõudnud kultuurikollektiive ning neli on neid põhjusel, et folklooriseltsi Jõgevahe Pere kuulub kaks naisrühma,” rääkis Rütter.
Tema sõnul esineb öötantsupeol kakskümmend viis eri liikidesse kuuluvat tantsurühma. “Eraldi astuvad üles ka segarühmade mehed, repertuaaris on kolm meestetantsu. Muusikat teeb neli rahvamuusikakollektiivi, kelle seas on ka Tempora Mores folklooriseltsist Jõgevahe Pere,” lisas korraldaja.
“Vaatamata sellele, et suvel on inimesed mitmete tegemistega hõivatud, otsustas öötantsupeole tulla üllatavalt palju kultuuritegijaid. Kuremaal peo korraldamise mõte tekkis möödunud aastal, kui samas tähistati Jõgeva valla 145. aastapäeva. Tantsimiseks jääb Kuremaa park küll pisut kitsaks, kuid püüame ruumi ratsionaalselt kasutada ja loodame, et kõik laabub ning rõõmus ja hingekosutav peomeeleolu tekib nii esinejatel kui ka publikul,” rääkis Airi Rütter.
Koos temaga on öötantsupeo lavastajaks Maimu Karv, üldjuhtideks aga teenekad tantsurühmade juhendajad Piret Pruus, Virve Muser, Marika Järvet ja Sirje Kiis.
Jõgevamaa öötantsupeo logoks on kaheksakand, mille kujundas Põltsamaa naisrühma Uhka liige Katrin Koitla. “Kaheksakand oli muistsete eestlaste uskumuste kohaselt kodu kaitsmise sümbol. Meie peo stsenaariumis avaneb ta aga ka sõnajalaõiena,” kirjeldas Rütter.
Jõgevamaa öötantsupidu kestab keskööni ja peo lõpukõne peab Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
i
JAAN LUKAS
