Vanemuise seltsi vanas majas Jaama 14 saab kesksel positsioonil olema näitus eesti laulupidudest, mis kannab nime ?Laulu võim? ja kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. “Laulu võim? on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.
Tulevane laulupeomuuseum hakkab kuuluma Tartu Linnamuuseumi kompleksi, mille teisteks filiaalideks on hetkel veel ka KGB Kongide muuseum, 19. sajandi linnakodaniku muuseum ja Oskar Lutsu majamuuseum.
Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100 aasta juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus.
Laulupidude mõtte algataja, literaat J. V. Jannseni pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: “Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees.?
1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts Vanemuine asus a.1870 ? 1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 24. juunil 1870 etendus Vanemuise seltsis Lydia Koidula ?Saaremaa onupoeg?, mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks.
?Vanemuise? seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Aleksandri kooli peakomitee. Majas saab kodu ka Emajõe Suveteater, kes on alates 2003.a. aeda kasutanud oma etenduste paigana.
Täpsem info museaalide annetamise kohta Tartu Linnamuuseumist E-K 10-17, telefonilt 746 1900 või e-posti aadressilt heivi.pullerits@katarina.ee.
HEIVI PULLERITS,
Tartu Linnamuuseumi juhtivteadur
