Endine Läti meister Antra Valnere ütles, et kõige tähtsam on armastus mehe ja laste vastu, siis tuleb tantsukirg ning seejärel alles kabe. Kahe lapse ema on mõnda aega mänginud küllalt harva, ent Saaremaale ja Jõgevale võistlema püüab ta kindlasti jõuda.
Kuidas Te kabemängu juurde jõudsite?
Kui läksin 7-aastaselt esimesse klassi, saatis isa mind suveks pioneerilaagrisse. Seal sain aru, et mul on kabes annet. Sain sealsetel võistlustel esimese koha. Ma ei olnud eriti mänginud, isa oli mõned käigud selgeks õpetanud. Pärast seda saatis isa mind kabetrenni ja sellest ajast saadik olen mänginud.
Teie abikaasa Guntis Valneris on kabe suurmeister. Kuidas on ta Teie kabemängu mõjutanud?
Mehega kohtusin juba hiljem, 25-aastaselt. Tema tegi Leedus Palangas trenni ja mina samuti. Mõlemad oleme ise kabeni jõudnud ja sõltumatult arenenud.
Sel ajal olite juba mõlemad kabemeistrid?
Jah, aga tema oli kõrgemal tasemel.
Kui tihti Te kabeturniiridel käite?
Juba mõnda aega mängin küllaltki harva. Kindlasti osalen Läti meistrivõistlustel ja väiksematel üritustel. Tavaliselt iga poole aasta järel. Päris palju olen käinud ka Eestis.
Võistlesite äsja Saaremaal, mitmel korral olete käinud mängimas Jõgeval?
Olen Jõgeval juba viiendat korda järjest. Saaremaal olen ka palju käinud, see kutsub. Seal olen nii palju käinud, et enam ei mäletagi, kui mitmel korral.
Kui keeruline on leida sponsoreid, et käia võistlustel ja laagrites?
Kuna ma nii aktiivselt enam ei mängi, ei pea ma ka sponsoreid otsima. Kui mul oleks toetust vaja, siis on küll sponsorid olemas. Minu kodulinna Tukumsi linnavalitsus toetab mind. Nad on ka varem aidanud näiteks reisitoetustega. Üldiselt ongi kodulinn olnud minu suurim toetaja.
Kas kabetajal oleks võimalik tegelda selle alaga vaid klubide ja sponsorite abiga, ilma muud tööd tegemata?
On klubisid, aga isegi siis on vaja leida toetajaid, see on aga raske.
Kuivõrd populaarne on kabe läti noorte seas?
Noored mängivad, kuid võrreldes nõukogude ajaga vähem. Põhjuseks võib olla arvutite ajastu. Ei tehta trenni! Kodus ja koolis mängitakse arvutimänge. Ei taheta tööd teha, aga edukaks kabetamiseks tuleb palju vaeva näha. Muidugi võib arvuti tagagi kabet mängida, aga noored huvituvad hoopis teistest mängudest.
Kas Lätis noorte huvikoolides mängitakse ja õpetatakse kabet?
Jah, loomulikult on võimalus õppida ja mängida kuni keskkoolini. Aga tase ei ole nii kõrge ja hiljem loobutakse mängimisest, kui minnakse ülikooli ja tööle.
Kes on Teie eeskujud kabes, kellega tahaksite mängida?
Lätis mul eeskujusid ei ole. Laiast maailmast ehk? Sellele peab mõtlema. Kellega tahaksin mängida? See on raske küsimus. Ei teagi… Alexander Georgiev ehk? (Kuuekordne kabe maailmameister Venemaalt – M.T.) Ta mängib hästi, pakuksin eeskujuks teda. Lätis on olnud meistreid, aga siis olid teised ajad – nii ei saaks võrrelda. Tulevad erinevad põlvkonnad ja uued eeskujud.
Millega Te igapäevaselt tegelete?
Töötan koolis rahvatantsu- ja spordiõpetajana. Olen lõpetanud Riia Spordiakadeemia, õppisin seal ujumis- ja aeroobikatreeneriks. Kabeõpetajaks ei saa paraku üldse õppida. Bakalaureusekraadi sain 1993. aastal, magistrikraadi 1995. aastal.
Kas te ka peres kabet mängite?
Üldsegi mitte! Sest mu mees ütleb, et ta algajatega ei mängi! (Naerab). Kõik imestavad, arvavad, et me mängime – aga enam mitte. Varem mängisime ja analüüsisime Läti meistrivõistluste mänge, kuid nüüd treenime eraldi.
Kas teie lapsed saavad nüüd head treenerid?
Mees ilmselt väga hea treener ei ole, ta ei ole nii hea selgitaja. Ta on endine maailmameister. Tema jaoks ei ole lihtsad asjad alati iseenesest mõistetavad. (Antra teeb kiirete liigutustega enda ette lauale mõned kabekäigud.) Siuh- säuh, niimoodi ei saa aru, kuidas ja miks täpsemalt teha tuleb! Meil on 4-aastane poeg ja 1,5-aastane tütar. Ma ei ole kindel, kas neid kabet mängima õpetan. See pole selline mäng, millega saab raha teenida. Võid olla kuulus ja maailma tasemel tegija, aga sellega ei teeni. Kabemaailmas pole kõik üldse nii nagu males.
Kas meeste ja naiste mäng ja loogika on kabes erinevad?
Naised mõtlevad teisiti. Naised on emotsionaalsemad ja võivad seetõttu ühel hetkel kaotada. Muidugi elan ka mina naisena kaotusi läbi, kümne aasta eest küll rohkem kui nüüd. Aga seda ei tohi, peab olema külm ja tunded peavad jääma kõrvale. Kui partii kestab kuus tundi, siis pead olema külm, kaalutlev ja ratsionaalne. Kui oled tuline, siis teed vigu. Aga kolme minuti partiid on teine teema – siis on küll võistlusärevus sees ja see mulle meeldib.
Kas ma võin öelda, et Teie elus on nagu kaks armastust: kabe ja abikaasa. Milline on tasakaal nende vahel?
Jah, ma armastan kabemängu. See on mu hobi ja mulle meeldib sellega tegeleda. Kuid kindlasti jätkub mehele rohkem armastust. Kuna olen tantsuõpetaja, siis praegu ma tegelen tantsuga rohkem kui kabega.
MARGE TASUR
