Paraku unustab autor mitu tõsiasja. Esiteks, veel 2007. aasta eelarve menetlemise käigus nuhtlesid kriitiku erakonnakaaslased valitsust ja eriti Reformierakonda ülioptimistliku eelarve planeerimises. Siis sobis ühtmoodi poliitika, nüüd, valimiste eel, teistsugune.
Ent teine nüanss on sootuks olulisem. Väikeses süüdistamisloos on appi võetud lihtne demagoogiavõte rääkida poolikut tõde. Riigikogus on viimastel aastatel tekkinud traditsioon, et seal esindatud erakonnad saavad oma peamiste lubaduste elluviimiseks riigieelarvest rahalise katte teatud hulgaks eelarveparandusteks. Ajal, kui mina olen olnud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, on nn poliitiliste otsuste raha antud ka opositsioonierakondadele. Seda võivad kinnitada kõik Riigikogus esindatud jõud. Kusjuures nende otsuste tegemisel on raha jaotamine iga erakonna enda käes. Eelarve kokkupanemise ajal oli ILR veel ühinemisjärgus, kuid oma prioriteetide katmiseks said raha mõlemad ühinevad pooled. Ilmselt ei pääsenud Elle Kull Res Publicas otsustajate hulka, sest raha eraldati kõikjale mujale, aga tema poolt kirjeldatud peamiseks prioriteediks ? paljulapseliste perede toetamiseks ? mitte.
Abist sai poliitiline palagan
Elle Kull käis minult tõesti küsimas, kuidas need asjad käivad ja kes otsustab. Üritasin siis heale inimesele, keda oma erakonnas poliitika telgitagustesse pühendatud ilmselt ei ole, sõbralikult selgitada, et nende rahade jagamisega tegeles Res Publicas Taavi Veskimägi ning rahajagamise otsused on juba esitatud. Samuti kirjeldasin, et võimalustel on piirid ja lisaraha eelarvesse arutelude lõppfaasis tõesti kirjutama ei hakata, kui opositsioonierakond ise mingit teemat oluliseks ei pidanud. Kahju vaid, et sellest sõbralikust aitamisest on hiljem väike poliitiline palagan välja tulnud.
Lohutuseks Elle Kullile tahan öelda, et Reformierakonnal on olemas selge programm, kuidas lastega perede olukorda parandada. Meie soov on, et Eesti iive muutuks positiivseks, see tagaks eesti rahvuse ja kultuuri ning Eesti riigi säilimise. Vanemahüvitise kehtestamisest täitus kolm aastat ja selle positiivsed mõjud on ilmsed. Tahame pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi lapse 1,5 aastaseks saamiseni (ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra), et võimaldada vanemail olla kauem oma väikelapse juures.
Rohkem lapsi, suurem vanemahüvitis
Et ergutada kolmandate ja neljandate laste muretsemist perre, muudetakse seadusi selliselt, et alates kolmandast lapsest makstakse vanemale 1,5-kordset vanemahüvitist ning alates neljandast lapsest kahekordse suurusega vanemahüvitist.
Tahame luua uute lasteaedade ehitamiseks 400 miljoni krooni suuruse aastamahuga riikliku investeeringute programmi “Igale lapsele lasteaiakoht!”, et kõik vanemad, kes soovivad lapse lasteaeda panna, saaksid seda teha.
Soovime ka kehtestada riikliku ringiraha: 2000- kroonise iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasutada üksnes spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Eesmärk on hoida lapsed pahedest eemal ja anda igale lapsele võimalus osaleda tasuta vähemalt ühes spordi- või huvialaringis. Usun, et neid mõtteid toetavad kõik erakonnad, kes hoolivad Eesti riigi tulevikust.
Meelis Atonen,
Reformierakond