Hiljuti Siimusti lasteaed-algkooli õpilastega kohtunud lastekirjanik Kristina Ruder soovib oma raamatutega tekitada positiivsust, uudishimu ning jagada ka õpetussõnu.
Kristina Ruder ütles usutluses Vooremaale, et kohtumisest Siimusti kooliõpilastega sai ta mõnusa energialaengu.
„Esitati mitmeid vahvaid ja põnevaid küsimusi. Kostus ka häid ideid, positiivselt mõjusid laste säravad emotsioonid. Hea tunne saatis mind terve päeva.” Kirjanik lisas, et Siimusti raamatukogu jättis tunde, et lapsed tahavad seal käia ja naudivad seda võimalust. „Rõõm, et selline väärtus on olemas ja toimib just koos kooliga,” ütles kirjanik.
„Lastega kohtumistel hakkasin käima selle aasta sügisest, sest lapsed annavad häid mõtteid ja energiat, hea enesetunde. Tunnen selles rollis end hästi, kuigi iga kord on ikka väike ärevus sees. Selline mõnusalt uudishimulik tunne, kuidas lapsed end ise minuga koos tunnevad ja mis põnevad küsimused mind seekord ees ootavad,“ märkis Ruder.
Kristina Ruder rääkis, et kirjutas juba lapsepõlves luulet ja väikesi jutukesi. „Pigem täna tagasi vaadates saan öelda, et väljendasin selliselt oma elu lugu, elu kulgu. Osalesin toredatel kooli korraldatud luule- ja jutuvõistlustel. Selline kiiksuga loominguline pool positiivses võtmes on minu sees kogu aeg olnud. Tänaseks olen julgenud seda teistega jagada ja rõõm on mõlemapoolne – nii lugejatel kui ka minul.”
Kirjaniku sõnul on ta vahel liiga palju fantaasiat täis. „Seda hetke ma ise naudin väga, olen siis kohutavalt lapsemeelne ja see paneb mind naeratama. Kirjutades olen nii omas elemendis, et kogu muu maailm peatub.“
Hiljuti ilmunud lasteraamatu „Sigalahedad merioravad?“ raamatu saamisloo kohta ütles Ruder: „Peategelased said nime väga lihtsalt, meie pereringist. Meil on need „merioravad“ (merisead) kodus olemas. Neid nunnusid ja võrratuid loomakesi kutsub merioravateks minu abikaasa.”
Kristina Ruder märkis, et soovib lasteraamatuid kirjutades alati jagada väikesi õpetusnoote. „Mitte palju, kuid kindlasti olulisi. Minu jaoks on raamat valmis siis, kui sees on õpetus, naerunatukest, mõtlemiskohti ja fantaasiat.”
Suuremaks kordaminekus peab Kristna Ruder seda, et lastele tema raamatud meeldivad ja nad ootavad veel lugusid. „Eriti vahva, kui mõni laps ütleb mulle kohtudes, et talle meeldis miski minu raamatutes nii väga, eriti veel see koht, lehekülg. Kirjutan algklassi lastele ja eelkooliealistele. See on parim aeg õpetada armsaid hingi maailma mõistma, positiivsust hoidma ja seda jagama,“ lausus kirjanik.
Kristina Ruder elab Tartumaal maakodus. „Jah, elan maakodus. Kolisime 15 aastat tagasi maale, sest oli soov pakkuda lastele rohelust ja turvalist elukohta. Kasvatasime maasikaid, teravilja, renoveerisime talu. Tänaseks on maasika- ja teraviljakasvatus lõpetatud. Aias kasvavad ikka oma tarbeks aedviljad. Loomadest on koer, kass ja merisead. Varem pidasime ka kanu.”
Kristina Ruderi raamatuid
Täiskasvanutele: „Soovides head…“, „Emotsioon“, „Kingitus. Võti mõtetesse“
Lastele: „See lustakas Katarina“, „Minu nimi on…“, „Võõrik“, „Milly ja Molly“, „Sigalahedad merioravad?“, „Hea Eesti muinasjutt“, „Sõprus“.
Detsembris on ilmumas „Vihmauss ja kapsauss“, „Lume lugu“ ja „Koeratüdruk Pernilla saladus“.
JAAN LUKAS
