Et tegu on terviseedendusliku lasteaiaga, siis pühendatakse kõige muu kõrval erilist tähelepanu kõikvõimalikele tervist tugevdavatele ettevõtmistele, sealhulgas liikumisele.
Tervis eelkõige
Hommik algab Rohutirtsus ühisvõimlemisega saalis. Nii oli ka eile. Sedakorda on liikumisõpetaja osutanud tähelepanu ennekõike rühile. Kokku tegeleb majas lastega kolm liikumisõpetajat, kellest igaühel on oma metoodika, eesmärk aga siiski üks ? süvendada lastes vajadust liikumise järele. Võimlema pannakse ka lapsevanemad ning korraldatakse koguni laste ja vanemate koosvõimlemise õhtuid. Möödunud reedel oli järjekordne ühisvõimlemine sõimerühma lastel ja nende vanematel. “Saal oli rahvast päris täis ja kõik tegid hoolega harjutusi kaasa,” ütleb juhataja Liivi Noodla. Ühtlasi said vanemad liikumisõpetaja juhendamisel aimu, milliseid harjutusi oleks hea kodus oma lapsega teha.
Eelkõige tervise huvides on Rohutirtsu lapsed ka võimalikult palju õues. Üleeilsel hoolekogu koosolekul pandi õues viibimine koguni uude kodukorda sisse. See tähendab, et iga päev plaanitakse kord või kaks õues käia ja heade ilmadega võimalikult palju tegelusi väljas läbi viia. Kui ilm vähegi võimaldab, tahetakse erinevaid võimalusi õues tegutsemiseks näidata nii lastevanematele kui ka kõikidele teistele huvilistele traditsioonilistel maja lahtiste uste päevadel selle kuu lõpus.
Sellel talvel pandi lasteaiapere ka sõna otseses mõttes suuskadele. See tähendab, et suuski õnnestus lasteaiale hankida nii palju, et kõik järjestikku suusatada saaksid. 5 – 6-aastased lootavad alati väga ujumispäeva Kuremaal. Vastlapäeval sai aga kogu lasteaiapere Kassinurmes liugu lasta. Nagu juhataja kinnitab, püütakse ka vanemaid harjutada mõttega, et lastel tuleb võimalikult palju liikuda ja värskes õhus viibida. “Niigi tuuakse ju paljusid lapsi autoga lasteaeda, sealt läheb laps koju televiisori ette. Eks me üritamegi näidata, et on ka muid võimalusi,” leiab Liivi Noodla. Järgmisel nädalal algaval tervisenädalal tahetakse kõnelda nii lastele kui ka vanematele kõige enam tervislikust toitumisest. Sügisepoole on plaani võetud aga koguni lastevanematele jagada põhjalikumalt õpetusi tervislikust toitumisest lapseeas. Üks grupp maja töötajaid saabus just hiljuti vastavalt koolituselt. Koolitusi lapsevanematele on majas püütud erinevatel teemadel ikka korraldada, et laste huvides oleks võimalik teadlikult ühes suunas ja ühte jalga astuda.
Ise tehtud ? kõige parem
Saalist kostvad muusikahelid sunnivad seekord uksest sisse astuma. Nelja-aastaste rühm mängib parasjagu teistele lasteaiakaaslastele etendust “Kolm karu”. Muusikaõpetaja ja rühmaõpetajate abiga on sellest tehtud justkui väike muusikal. Väikesed kuulajad, kelle hulgas ka sõimeealised, jälgivad mängu suure huvi ja tähelepanuga. Räägitagu pealegi, et suuremates kohtades ei suuda põngerjad etendusi nahistamata ja sädistamata vaadata. Siinse saali kohta see igatahes ei käi. Rohutirtsu perel ongi kombeks, et iga rühm õpib aastas ära mingi näitemängu ja kannab selle siis oma maja lastele ette.
Et maja lapsed korraga kõik saali ei mahu, siis on tänavu esimest korda nõuks võetud pidada sedakorda 22. aprillil pidu kultuurikeskuse saalis. Praegu valmistutaksegi alates kolmeaastastest kõikides rühmades selleks päevaks. Maja täiskasvanud ei oska täpselt ennustada, milliseks see kujuneda võiks, sest varem pole ju võimalust olnud nii suurel laval esineda. Senised suuremad peod on viimastel aastatel olnud oma maja siseõues. Oma õues peetakse igal kevadel ka piknikku muusika ja mängudega ning siis süüakse isegi lõunasöök õues.
Selgub, et kõige rohkem meeldib lastele ikka see, kui midagi saab päris oma käega teha. Nii otsustati tänavusel vastlapäeval tuua köögist vastlakuklite jaoks tainas rühmadesse, et siis iga laps saaks oma käega kukli valmis voolida ja selle köögirahvale küpsetamiseks saata. Tüdrukutenädalal said lapsed aga ise võileibu teha.
Rohutirtsu lasteaia oma ettevõtmistest võiks vahest veel nimetada rühmades looduslikust materjalist traditsioonilist kingituste valmistamist lasteaia sünnipäevaks ja sellel puhul ühiseid torditegemisi, erinevaid näitusi laste töödest, millest ulatuslikum on kevadine aastatööde näitus, iga-aastast mihklilaata jne. Kõike huvitavat ei jõua siinkohal aga kaugeltki üles lugeda.
VAIKE KÄOSAAR
