Tervisekaitsenõuetele vastasid eelmisel aastal pea pooled Eestimaa koolid (44%), mis on varasemaga võrreldes selge edasiminek. Tervisekaitsealased nõuded puudutavad ennekõike klassiruumide valgustatust, õhutatust ning laste jaoks eakohase koolimööbli kasutamist.
Seda, et nende nõuete järgimine on oluline, tõestavad kooliarstidelt saadud andmed nn koolihaiguste sagenemise kohta. Meie lapsi kimbutavad üha rohkem nägemis- ja rühihäired. Vaid napilt pooled lapsed on kooliarstide hinnangul täiesti terved.
Laste kehva tervise põhjusi võib olla palju ning tõenäoliselt ei põhjusta tervisehäiret vaid ühe nõude eiramine. Laste kooliväsimuse ja sagenevate tervisehäirete põhjustajateks on vale õpikoormuse ja õpikeskkonna ebasoodsate tingimuste koosmõju .
Tervisekaitseinspektsiooni üheks tegevusvaldkonnaks on koolide terviseohutus, mille üle teostame pidevat järelevalvet. Püüame juhtida tähelepanu tervisekaitsealastele puudustele, et seeläbi kaasa aidata laste terviseohutuse tagamisele.
Rohkem valgust!Vaatamata sellele, et koolikeskkond üldiselt on aasta-aastalt paranenud, oleme avastanud järelevalve käigus puudusi, mille täitmise nimel tuleb koolidel ja kohalikel omavalitsustel ühiselt pingutada.
Põhilised tervisekaitse-alased probleemid olid 2006. aastal seotud koolide alavalgustatuse, koolimööbli nõuetele mittevastavuse ja siseõhu seisundiga.
Valgustatuse osas vastas tervisekaitsenõuetele tervelt 74% koolidest ning koolimööbli osas 72 % kontrollitud koolidest.
Olulisemate puudustena toodi koolimööbli puhul välja asjaolu, et koolilaudu ja istmeid ei ole võimalik lapse kasvule vastavalt reguleerida. Koolides, kus mööbli reguleerimise võimalus oleks, seda siiski ei tehta, kuna see segavat tundi. Mitmes koolis vajaksid kasutatavad koolipingid ammu väljavahetamist ja mõnel pool aitaks olukorda lahendada ka üksnes mööbli parem paigutus klassiruumis.
Üheks kohaks, kus laps saaks end kitsa koolipingi vahelt korralikult välja sirutada, on võimlemistunnid. Kuid kahjuks peame tunnistama, et möödunud aasta andmete põhjal puudus viiendikul koolidest oma võimla, 17 %-l koolidest ei olnud spordiväljakut ja ikka veel on meil koole, kus õpilastel pole võimalik pärast kehalise kasvatuse tundi kasutada du?iruume.
Probleemseks kohaks koolides on kujunenud ka arvutiklassid, kus napib põrandapinda, õpilasi on korraga liiga palju, põrandatel pole antistaatilist katet jne.
Piisab ka õhutamisestKui kõigi eelnevate puuduste likvideerimine nõuab raha, siis kooli siseõhu nõuetele vastavaks viimiseks piisaks sageli lihtsalt klassiruumide paremast õhutamisest.
2005.-2006. õppeaastal läbi viidud koolide siseõhu uuringu tulemuste kohaselt ei vastanud süsihappegaasi kontsentratsioon siseõhus nõuetele ligi kolmveerandis (68%) uuritud koolides.
Järelevalve käigus tõdeti, et paljudes koolides tuulutatakse klassiruume väga harva. Õpilased on vahetundide ajal klassides, aknaid ei avata ja nii käivad kabinetsüsteemiga koolides lapsed sageli ühest õhutamata ruumist teise.
Koolides, kus ruumide tuulutamine oli süstemaatiline, oli süsihappegaasi sisaldus õhus märgatavalt väiksem. Tuletan meelde, et sage ning õige tuulutamine vähendab oluliselt nakkushaigustesse haigestumise riski.
Koolides, kus on olemas mehhaaniline ventilatsioon, ei lülitata seda pahatihti raha kokkuhoiu nimel tööle või pannakse tööle poole võimsusega, mis ei taga siseõhu puhtust nõutaval tasemel. Probleemiks osutus ka juba paigaldatud ventilatsioonisüsteemi hoolduslepingute puudumine, mille tulemusena võivad halvasti hooldatud ventilatsioonisüsteemid põhjustada hoopiski paljude haigustekitajate levikut ja allergiat.
Toodud puuduste kõrvaldamiseks on vaja kooliomanike ja pedagoogide ühiseid jõupingutusi.
Tervisekaitseinspektsiooni poolt vaadatuna on tahe laste tervise nimel pingutada olemas, mida tõestavad aasta-aastalt paranevad olud meie koolides.
TIIU ARO,
Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor
