Larp on lõbus ajaviide, kus peakohal on oskus püsida rollis ning ääretult tähtis on ka fantaasiarikkus. Tegevus toimub üldjuhul pseudokeskajas, kuid on ka mänge, mille tegevus on kaasajas ja päevakajaline.
Larp-mängud toimuvad suvel metsas, talvel näiteks mõisahoonetes. Populaarsed kohad larparite seas on eelkõige need, kus pole euroremonti ja mis näevad välja võimalikult vanad. Just Jõgevamaal asub kõige tihedamini kasutatav paik, selleks on Kassinurme linnus. Ideaaliks on maksimaalne eraldatus tsivilisatsioonist.
Larpimine nõuab ettevalmistusi. Esimeseks asjaks on leida endale sobiv mäng. On olemas nii mitmeid seeriamänge kui ka üksikmänge. Suuremad seeriamängud on näiteks Iidmaa, Diablo, Erien jne. Korraldajateks on larparid ise, seega on peale osalemise võimalik ka ise mänge korraldada.
Kui mäng on leitud, siis tuleb ise valmis mõelda ja lahti kirjutada meelepärane tegelane, keda hakkad kehastama. Selleks võib olla maag, preester, koll, talupoeg, sõdalane ? variante on palju.
Edasi tuleks muretseda endale sobiv kostüüm, mis haakuks tegelasega: sõdalasele turvis, talupojale linased tabardid ja preestrile preestrirüü. Kostüümi saab õmmelda ise, kuid on olemas ka laenutused.
Kindlasti peab lugema mängumaailma tausta ja reegleid, mis on korraldusmeeskonna poolt valmis kirjutatud. Need aitavad luua tegelast, pakuvad mängu puudutavat vajalikku informatsiooni ja tagavad ohutuse.
Relvade olemasolu ei ole alati väga tähtis. Palju oleneb muidugi rollist: sõdalast mängides on relvad osa kostüümist. Kuid jutt ei käi päris-relvadest. Larbis kasutatakse imitatsioone, mis on pehmendatud. Neid kutsutakse bofferrelvadeks. Mängu eel on relvade kontroll, mis tagab selle, et nende löögid ei tekita vigastusi. Larp ei põhine siiski relvavõitlusel, mis on, tõsi küll, mängu atraktiivsemaid külgi, vaid hoopiski rollimängul, mis tähendab lugu ja intriige.
Relvad pole küll ehtsad, kuid võitlemistehnika ja riviharjutused on päris. Eestis tegutseb suur võitlusklubi ?Vishna Grihm?. Nende lokatsioon on peamiselt Tartu ja Tallinn. Jõgeval on rollimängu klubi nimega ?Läänemere Isandad?, kelle ridades on võimalus võidelda kaks korda nädalas.
Mängudel võib esineda vanusepiiranguid. Alampiiriks on 13 eluaastat, ülempiiri ei ole kehtestatud. Vanusepiirangud on vajalikud seetõttu, et esineda võib ekstreemseid olukordi, kasvõi ilmastik, või on mängul väga keerukas ja tihe struktuur. Vanusepiiri määrab vajadusel GM (game master), kes mängu korraldab. GM poole saab pöörduda küsimustega, mis puudutavad mängu sisu ja tehnilisi probleeme.
Larpi peetakse tulevikus Eesti mängitavaimaks mänguks. Seda näitab viimase kahe aasta jooksul mitmekordistunud mängijate hulk. Populaarsuse kasvu põhjuseks on just vaheldus, mida larp igapäevarutiini toob, võimalus täiendada oma ajalooteadmisi ja laiendada tutvusringkonda. Larp pakub nii füüsilist kui ka vaimset koormust, seda just probleemide näol, mida tuleb mängus lahendada. Seega sobib larp nii noortele kui ka vanadele.
Võta sõber kaasa ja tule mängima!
KADI-LIIS VEIMAN
