Kingeritel oli omal ajal Ilmjärve vallas maja ja lauavabrik, ema teadis neid asju. Nad olid meile ka sugulased.
12. aprillil ei tulnud Jaak kooli. Päeval saime teada, et ta on arreteeritud.
Jaagu ema Amanda Kinger suutis end varjata 1957. aastani ja siis saadeti ikkagi veel Siberisse. Mina olin siis juba ammu sõjaväest tagasi ja isagi oli asumiselt vabastatud.
Jaak saatis Siberist kooli kirja, et kas kool saaks talle 7. klassi lõputunnistuse saata, sest klassi lõpuni oli tema äraviimise ajal ainult paar kuud. Meie kool ei julgenud seda teha.
Maret ja Jaak said vabaks 1958. aastal, siis oli Jaagul juba pere ja Venemaal sündinud tütar Tiiu.
Kiusasime koolis füüsika õpetajat, kes rääkis, et aurumasina leiutas Bolzunov. Meie vaidlesime vastu, et selle leiutas James Watt.
Aprillis oli juba neil, kes end arreteerimise eest varjasid, lootus, et varsti saab metsa minna. Taludes polnud kuigi turvaline, võis juhtuda, et keegi ikka näeb ja üles annab. Pidevalt oli kuulda inimeste vangistamisest.
Artelli oma hobust laenama
Ema rääkis, et meie külas pidi olema nüüd põllumajanduslik artell “Ühistöö”. Majapidamistele jäeti alles ainult üks lehm, üks siga, üks lammas ja kümme kana. Hobused ja põllutööriistad võeti artelli, kellel vaja oma
Ühel õhtul käis Elkeni Alma meil ja rääkis, et mehe käest tuli kiri. Oli juba augustis Siberisse jõudnud, oli mõistetud 25+5. Varem oli režiimilaagris, sealt ei tohtinud kirjutada.
Alma oli ka kuulnud, et Rudolf Kukk, kes oli pärit Varalt ja kes arreteeriti paar päeva enne minu isa, oli juba 1945. aasta märtsis Tallinna vanglas surnud.
Nii ema kui Alma olid nutused. Tuletati meelde inimesi, kes 1941. aastal küüditati.
Isa käest tuli kiri, et on 26. aprillil tappi määratud, aga kuhu sõit läheb, ei tea.
Maipühade ajal üritasin künda, aga maa oli veel märg ja kelts all.
Kägra poisid olid nüüd kolhoosnikud. Ka nemad andsid hobuse ära, samuti olid nende lehmad ja lambad nüüd ühislaudas Sopis. Kodus oli vaid üks lehm, paar lammast ja kitsed.
15. mail võeti Tartus maha Gustav Adolfi kuju. Tartu ülikooli asutaja ei pidavat olema tema, vaid hoopis Aleksander I 1802. aastal. Kalevipoja kuju kadus Emajõe äärest juba varem.
Lennuk põllul
Kui ühel maikuu päeval poistega koolist tulime, tiirutas Voldi kohal kahetiivaline lennuk. Meid hakkas asi huvitama, sest paistis, et see hakkab põllule maanduma. Kui lennuk maha tuli, läksime juurde asja uurima. Selgus, et tehtigi proovimaandumist, kui peaks olema näiteks vaja mõnda haiget ära viia. Kui lennuk õhku tõusis, viis tuul meil mütsid peast.
26. mail arreteeriti meie vallast Marta Kuuse tütred Evi ja Herta. Nad küüditati 1941. aastal ja tulid 1946 salaja Eestisse tagasi.
Saime isalt kirja, ta oli viidud Altai kraisse, uus aadress oli Tomski raudtee, Toptšihha jaam, LK 247-19A.
Käisime Oskariga Voldi rahvamajas kinos, film oli “Volga-Volga”. Peaosas oli Ljubov Orlova, kes mängis ka filmis “Lõbusad semud”. Need olid venelaste ennesõjaaegsed komöödiafilmid.
Looduse ümberkujundamine ja sotsialistliku põllumajanduse edusammud
7. juunil oli meil saksa keele eksam. Koolist koju tulles ostsin Voldi kooperatiivist “Noorte Hääle”, kus oli artikkel Mitšurinist ja tema suurejoonelistest looduse ümberkujundamise plaanidest, mis hakkavat nüüd Stalini juhtimisel teoks saama. Mitšurini suure ja novaatorliku töö tulemusi nägevat me sotsialistliku põllumajanduse suurtes edusammudes.
Talvel joonistasin koolis suure Stalinetsi traktori. Õpetaja polnud sellist masinat veel näinud ja arvas, et see on minu omalooming. Võtsin järgmisel päeval “Rahva Hääle” kalendri kooli kaasa, kus sellise hiiglase pilt oli. Nüüd leidis õpetaja, et minu joonistus on tõesti novaatorlik, ja see pandi isegi seinalehte.
Seda kalendrit ei saanudki keegi hiljem näha. See oli ära korjatud, sest ühel nurgal oli kunstnikul sinine, must ja valge kõrvuti sattunud!
