Tsaarivalitsuse ja esimese Eesti Vabariigi ajal toimus vaimulikke laulupäevi Laiusel ühtekokku kümme. 1993. aastal toimunud üheteistkümnenda laulupäevaga tähistati 80 aasta möödumist esimesest laulupäevast. Nii et peatselt aset leidvat laulupüha võib lugeda kaheteistkümnendaks.
Vaimulike laulupidude traditsiooni elustamise võtsid EELK Laiuse koguduse diakon Raino Kubjas ning tema abikaasa, organist ja koorijuht Kristi Kubjas ette sellepärast, et laulupäevade korraldamine on neil justkui juba peretraditsiooniks kujunenud.
?Esimese laulupüha korraldasime 1999. aastal Võrumaal Ruusmäel,? ütles Kristi Kubjas. ?Kuperjanovi pataljoni kaplani ameti kõrvalt teenis Raino toona ka Rõuge kiriku abikirikus Ruusmäel ja mina juhatasin samas koguduse koori. Tõuke laulupüha korraldamiseks sain ajalehe Eesti Kirik peatoimetajalt Sirje Semmilt, kes 1998. aastal Lihulas toimunud vaimulikul laulupäeval, kus mul dirigendipuldis oma õde asendada oli tulnud, ootamatult küsis: ?Kas järgmine laulupäev tuleb Ruusmäel?? ?Jah, Sirje, kui Jumal lubab,? vastasin mina.?
Kui Kubjased mõne aja pärast laulupäeva-jutuga praosti juurde läksid, ütles too, et järgmise aasta praostkonna laulupäev on juba Põlvasse kavandatud, ent lõpuks selgus, et seal seda ikkagi teha ei saa. Ning laulupäev toimuski Ruusmäel sealse kastellmõisa hoovil paarisaja laulja ja umbes poole tuhande kuulaja osavõtul.
Pärast seda ei saanudki Kubjased enam ?pidama?: Ruusmäel jõudsid nad 2000-2002 korraldada veel ühe suurema ja kaks väiksemat laulupüha, järgmises teenistuskohas Toris 2003-2004 veel kaks laulupüha.
Lähemalt ja kaugemalt
Möödunud sügisel Laiusele tööle ja elama tulles leidsid Raino ja Kristi Kubjas eest pikemat aega koorita olnud koguduse. Kui nad kooriproovi kuulutuse üles panid, arvasid kohalikud oma kogemuste põhjal, et vaevalt keegi kohale tuleb. Tuli 17 inimest ja hiljem täienes koor veelgi. 1. novembril esimest korda proovi teinud koor astus kirikuliste ette juba 11. detsembril. Nüüd on siis verisulis koor laulupühal teiste kooride võõrustaja rollis.
Külalisi on oodata lähemalt ja kaugemalt. Valga praostkonnast tuleb Sangaste koguduse koor koos õpetaja Ivo Pilliga, kes laulupühal jutluse peab. Oma praostkonnast, st Tartu praostkonnast on Laiusele tulemas Kodavere koguduse segakoor, Kambja noorte gospelansambel ja Jõgeva vaimuliku muusika koor. Ka Jõgeva kammerkoor on lubanud osaleda. Laiuse enda koorile tulevad aga toeks ansamblid Kubjaste endistest teenistuspaikadest Ruusmäelt ja Torist. Üles astub ka Raino Kubjase juhitav Kaitseliidu Jõgeva Maleva puhkpilliorkester, mis on ealt veel noorem kui Laiuse koguduse koor.
Laulupüha päevakava näeb ette, et keskpäeval tehakse kirikus peaproov, kell 14 süüakse kirikuaias suppi ning kell 16 hakkab Laiuse kooli juurest kiriku suunas liikuma piduliste rongkäik. Kell 17 algab kirikus jumalateenistus ja kell 18 kontsert. Päev lõpeb kell 19.30 kirikuaias toimuva osadussöömaajaga ja kell 21.30 kirikus toimuva kontserdiga, millel laulab Lea Gabral.
Päritolu kohustab
?Laulupüha kontserti alustame U. Topmani lauluga ?Mu südames on pühapäev,? ütles Kristi Kubjas. ?See on meie korraldatud laulupäevade traditsiooniline avalaul. Laulunumbreid hakkavad vahetekstidena tervikuks siduma Betti Alveri ja Juhan Liivi luuletekstid: esimene neist on teatavasti sündinud Jõgeval, teine aga veetnud ühe talve Laiusel.?
Kontserdi kavva mahub ka üks Raino Kubjase poolt seitse aastat tagasi kirjutatud laul ? ?Sügavus hüüab?. Olgu öeldud, et autor ise tähistab just laulupüha päeval oma 60. sünnipäeva.
?Maakogudustesse on segakoore suhteliselt vähe järele jäänud ning proovegi on nendega päris raske teha: laulmiseks tuleb inimestel aega leida ju loomade ning põllu- ja aiatööde kõrvalt,? ütles Kristi Kubjas. ?Aga ega me muusikakriitikute kõrgete nõudmiste rahuldamiseks laulupüha korraldagi, vaid ikka Jumala tänuks ja kiituseks ning oma rõõmu ja vaimustuse väljendamiseks.?
Laulupüha kavalehti hakkab kaunistama Laiuse kiriku tulevase vitraazakna kavand, mille autoriks tuntud vitraazikunstnik Dolores Hoffman. Laulupühal kogutavad annetused lähevadki vitraazakna eest tasumiseks. Ühtekokku läheb aken maksma 30 000 krooni ja pool sellest rahast on veel puudu.
?Mind kohustab laulupüha korraldama juba mu päritolu,? lisas Kristi Kubjas lõpetuseks. ?Mu vanaisa, kunagine Jõgeva koolijuht ja Kaitseliidu propagandapealik Riho Stahlberg-Terasmaa juhatas koos Jüri Pastarusega 1931. aasta Laiuse vaimulikku laulupäeva.?
RIINA MÄGI
