Ordupäev oligi pühendatud ajaloo jooksul mitu korda omanikku vahetanud linnuse esmamainimise 600. aastapäevale. Kui tegelikkuses vahetus võim sajandite või aastakümnete tagant, siis ordupäeva kava nägi ette linnuse palju kiiremat käest kätte käimist: üle tunni ei õnnestunud võimul olla ei Liivi ordu rüütlitel, venelastel, poolakatel ega ka rootslastel. Kõige lõpuks saabus aga ? täitsa ilma tule ja mõõgata ? Euroopa Liidu lippu kandev delegatsioon, näidates, et tänapäeval on maadevallutusmeetodid muutunud tunduvalt kultuursemaks.
Kultuuri kaudu olid esindatud tegelikult teisedki vallutajad: venelased näiteks Kohtla-Järve folklooriansambli Ljubava ning poolakad rüütleid ja tuleneelajaid kehastavate rollimängijate näol. Veel pakkusid n-ö sõjaleevendust Jõgeva valla sõprusvalla Alla?i ja kohalikud taidlejad ning ansamblid Noorkuu ja Kuldne Trio.
Väsimatu Läti Henrik
Kogu päevakava sidus ühtseks tervikuks kroonikakirjutaja Läti Henrikuks kehastunud näitleja Sepo Seeman. Kord kommenteeris ta linnuse vallutamiseks peetud lahinguid, kord pidas linnuse ajaloo tutvustamiseks ajalootundi (mahuka materjali oli talle ette valmistanud Laiuse Põhikooli õpetaja Siiri Rahn), kord intervjueeris kultuurisaadikuid. Päevast kava lõpetades polnud Seeman kitsi korraldajaid kiitmast: tundus, et seekord läks päevajuhile endalegi väga korda üritus, mida ta juhtima oli palutud.
Nagu Laiuse lossipäevadel ikka, peeti linnusemüüride taga käsitöölaata.
“Registreeris müüjaid rekordarv, ent nii mõnigi neist jättis kuuma ilma tõttu paraku kohale tulemata,” nentis käsitöölaada peakorraldaja Merje Talistu. “Nendestki, kes kohale tulid, viskasid paljud end esimesel võimalusel murule pikali, et palavusest tingitud vaevusi natuke leevendada. Aga sellele vaatamata jäid need, kes tulid, laadaga rahule.”
Kuumuse pitser
Kuumuse pitser lasus tegelikult kogu üritusel: kui ühtekokku ei tarvitsenud lossipäevalisi vähem ollagi kui tavaliselt, siis pikalt kohal olla maldasid vähesed. Iseasi, et paljud koju või veekogude äärde kuumavarju läinud tulid õhtuste ürituste ? Poola rüütlite ja tuleneelajate etteaste ning Noorkuu ja Kuldse Trio kontserdi ajaks tagasi. Rüütlid poleks keskpäevaleitsakus õigupoolest võidelda saanudki, sest nende varustusse kuulub aukartustäratav kogus riide- ja rauakraami ning sellesse pakituna saanuks nad kindla peale kuumarabanduse. Oleks meil pidevalt nii palav, poleks võib-olla ükski vallutaja meid kunagi anastada viitsinudki…
Laiuse linnuse ajaloo pöördepunktid on praegusajast õnneks nii suurde kaugusse jäänud, et ei põhjusta enam kelleski valulikke reageeringuid. Sestap saavad Laiuse lossipäevade korraldajad, kes end omavahel lossiseltsinguks kutsuvad, sealset ajalugu ilma liigsesse tõsidusse kaldumata käsitleda ning tuua eri vallutajate võimuloleku aegadest välja ka positiivseid momente. Sest kui vallutajad midagi muud head ka ei teinud, siis siinse rahva verd segasid nad ometi. Ja seepärast pole ime, et Laiuselt nii palju suurmehi on võrsunud.
Ka ideede puudust tulevasteks lossipäevadeks pole korraldajatel karta: selleks on Laiuse ajalugu liiga rikas.
RIINA MÄGI
