Laulupühakontserdile eelnesid tänujumalateenistus ja vaikuse palveretk kirikupargis.
“Kui möödunudaastasel laulupühal marssisime puhkpillimuusika saatel rongkäigus, siis tänavu võtsime ette vaikse endassesüüvimis- ja palvusretke,? ütles EELK Laiuse koguduse muusikajuht Kristi Kubjas. “Üllatav oli, et nii suur hulk lauljaid palvekäigule kaasa tuli ning et paljud pärast arvamust avaldasid, et retk võinuks veelgi pikem olla.?
Protsessiooni ees kanti vastpühitsetud palvekäiguristi ning peatus tehti kolmes kohas: tiigi ääres, kuhu on plaanis rajada kõlakoda ja lastepark, pastoraadi juures, millele on vaja uut katust ning kus mitmed sisetöödki tegemist ootavad, ning vanade pargipuude juures, mis oleks vaja enne maha võtta, kui need kiriku katusele kukuvad. Kõigile kolmele ettevõtmisele paluti Jumala õnnistust.
Kirikus toimunud kontsert koosnes palve- ja tänulaulude kõrval ka isamaa- ja koduarmastusele pühendatud lauludest, samuti klassikapaladest puhkpilliorkestri esituses. Lõpetati nn väikese suurvormiga ehk C. B. Adamsi teosega “Sind tahan kiita?, milles tegid kaasa koorid, solistid ja puhkpilliorkester, ning muusikalisse vormi valatud Meie Isa Palvega. Ühendkoori juhatasid peale Kristi Kubjase Kullamaa koguduse koorijuht Tooni Leedjärv ja Kodavere koguduse koorijuht Merle Nisu, puhkpilliorkestrit EELK Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas.
Armastavad klassikatKristi Kubjase sõnu armastavad nemad abikaasa Rainoga väga klassikat ning see kajastub ka laulupühade kavades.
“Püüame kava koostada nii, et selles ikka midagi korduks, midagi oleks aga ka uut,? ütles Kristi Kubjas. ?Seekord pidasime aga silmas ka seda, et laulupüha toimub kolmainupüha järgsel laupäeval ning et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tähistab tänavu oma 90. sünnipäeva.?
Avalauluks on Kubjaste eestvõttel teoks saanud laulupühadel ? aga neid korraldasid nad ka oma eelmistes tööpaikades Ruusmäel ja Toris ? traditsiooniliselt U. Topmani “Mu südames on pühapäev?. Seekordse kava “rosinaks? oli planeeritud Nõo koguduse meesansambli etteaste ja selleks see kujuneski. Lauldi ka ainsat Raino Kubjase sulest tulnud laulu “Sügavus hüüab? ning esmaettekandes Laiuse kandist pärit helilooja Lea Gabrali “Koduarmu?.
Kontserdi lõpus tänati dirigente. Raino Kubjas andis aga EELK 90. sünnipäeva puhul üle peapiiskop Andres Põderi allkirja kandvad tänukirjad koguduse juhatuse esimehele Epp Järvele, juhatuse liikmetele Malle Pärsile ja Eha Villemsonile ning koguduse muusikajuhile Kristi Kubjasele.
“Laulupühad on ühest küljest lauljate rõõmsad taaskohtumised, aga nende peaeesmärk on tänada Jumalat selle eest, et ta meid meie ettevõtmistes toetanud on,? ütles Kristi Kubjas.
Näiteks kui mullusel laulupühal koguti alles raha ühe kirikuakna vitraa?iga katmiseks, siis nüüd on vitraa? juba üleval. Pastoraadihoonesse saadi aga sisse gaasiküte.
Kaks aasta vaimulikkuKõige toredamaks üllatuseks oli laulupüha korraldajatele see, et kõiki lauljaid pole laulupühale enam kutsuda vajagi, mõned avaldavad ka ise soovi laulma tulla. Seekord tegi nii näiteks Kodavere koguduse koor. Samuti soovisid ühendkooriga kaasa laulda auväärt EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer ja tema abikaasa Eha. Eenok Haamer paluti siis ka tänujumalateenistusel jutlustama. Sama ettepanek tehti Kullamaa koguduse õpetajale Ants Leedjärvele. Nii said ühes kirikus ja ühel jumalateenistusel kokku kaks tänavu EELK poolt aasta vaimulikuks kuulutatud õpetajat. Rohkem sellise tiitli pälvinuid Eestis veel polegi.
Kui vahepeal toimusid Laiuse laulupühad üsna pikkade vahepausidega, siis nüüd ei taheta taastatud traditsioonile enam “auke? sisse jätta. Nii et laulupüha toimub, kui Jumal lubab, ka tuleval aastal. Tavalisest suurejoonelisem laulupüha peaks aga teoks saama 2009. aastal, mil Laiusel on tõeline juubelite aasta: Laiuse kirik saab 690- ja raamatukogu 160-aastaseks ning möödub 135 aastat Laiuse koguduse nimekaima pastori Johan Kõpu sünnist, 100 aastat tema Laiusele tulekust ning 105 aastat kohaliku muusikaelu hinge Jüri Pastaruse sünnist.
RIINA MÄGI
