Laupäeval tulid Laiuse Jaan Poska põhikooli kokku robootika õpetajad ja robootikaringi juhendajad, et tutvuda mitmesuguste legoväljakute ja mattidega, mida robootikaringis või -tunnis kasutada.
Kohale tuli 12 algajat aga ka kogemustega robootikaõpetajat ja huvilist. „Teemaks see, kuidas kasutada tundides ja robootikaringides erinevaid legoväljakuid ringi- või ainetundide läbiviimiseks. Siia sai tulla kogemusi hankima ja kätt proovima. Oli ka neid, kes esimest korda üldse robotit käes hoidsid, aga tulemused on muljetavaldavad. Kõigil on väga hästi läinud,“ ütles Laiuse kooli robootika- ja arvutiõpetuse õpetaja Rain Sirel.
Mäkketõus ja labürint
Õppepäeva juhendas Triinu Grossmann, kes õpetab Nuti-võluri nimelise MTÜ kaudu nii õpetajaid kui ka robootikahuvilisi lapsi. „Nagu näha sobib koolitus ka väga hästi lasteaiaõpetajatele. Läbi praktilise tegevuse õppisime kasutama Lego EV3 roboteid ja Lego Spike roboteid ainetunnis ja huviringis,“ ütles Grossmann.
Koolitust rahastas Eesti teadus-huvihariduse liit. Sinna kuuluvad paljud koolid, samuti teised teadus-huviharidusega tegelevad asutused ja MTÜ-d. Eesmärgiks Eestis teadus-huviharidust edendada. Ka Nuti-võlur kuulub sellesse liitu.
„Hommikupoole tutvusime mäkketõusu väljaku, labürindi ja liiklusteemaliste mattidega. Pärastlõunal jõudsime First Lego liiga võistlusväljaku juurde. Võistlejatel tuleb ehitada robot ja programmeerida see 2,5 minuti jooksul lahendama erinevaid ülesandeid,“ selgitas ta.
Just sellega robootikaõpetajad ise tegelesidki. „Lego Spike robotid on täiesti uued, mida praegu saab alles eeltellida ja uuest aastast peaks need juba asutustesse jõudma. See on ka õpetajate jaoks täitsa uus asi,“ rääkis Triinu Grossmann.
„Need uued on revolutsioonilised,“ oli ka Rain Sirel nõus. „Olemuselt on nad EV3 ja WeDo vahepeal. WeDo on 1.–2. klassile ja EV3 umbes 5.–6. klassi lastele. Aga siin on erilisi klotse, millega saab väga põnevaid asju teha ja mida kogenud tegijad pikisilmi ootavad. Programmeerimiskeskkond tundub olevat ka palju lihtsam ja loogilisem,“ lisas Sadala kooli direktor Taavi Duvin.
Robootikaga puutub oma kooli ajal huviringides kokku umbes viiendik koolilastest. „Võimalusi on erinevaid, huviringis, koolides või MTÜ-de huviringides. On ka palju aineõpetajaid, kes roboteid ainetundides kasutavad. Päris populaarne on robomatemaatika. Aga robotid saavad appi tulla nii eesti keele, matemaatika kui ka füüsika õppimisel. Vastupidine kasutus on ka täiesti aktuaalne, robootikaõpetaja saab nende valdkondade teadmisi ka robootikatunnis jagada,“ rääkis Triinu Grossmann, kelle käe all arendab end selles valdkonnas ligi 150 last.
Nii Rain Sirel kui ka Taavi Duvin leiavad, et nüüd on aeg seal, kus robootika kui huvi ja haridustegevus peaks levima lasteaedadesse.
Oluline on meeskonnatöö
„Meie kogemused näitavad, et need, kes on hakanud lasteaias robootikaringis käima, tulevad sinna ka koolis. See on kindlasti jätkusuutlik projekt. Koolis on nad kohe hakkamas ja eelteadmisedki olemas,“ rääkis Laiuse robootikaõpetaja.
Põhjusi, miks lastele robootikat soovitada on päris mitu. „Suur eelis on loogika arendamine, ettemõtlemise võime. Füüsikast ja matemaatikast peab päris palju teadma. Robootika näitab, kuidas reaalselt mingeid teadmisi võib kasutada. Ringi ümbermõõtu näiteks. Pole harv, et õpilane väidab, et tal pole seda iialgi vaja. Aga siin kasutab seda näiteks selleks, et määrata, kaugele robot sõidab.
Väga oluline on meeskonnatöö, ühtegi võistlust üksi ei tee. Ikka peab vähemalt paar-kolm inimest olema. Ka ei pea nad tingimata nohikud olema. Üks võib olla aktivist ja teine nohik – see on võib-olla parim meeskond. Omavaheline koostöö on hästi tähtis.
Ka arvutiõpetuse tunnis on neil oma koht. Saab ju ka programmeerida mõnd multikat, aga kui robot õpetada päriselt midagi tegema, on see teine asi,“ selgitas Rain Sirel.
Taavi Duvin tõi välja veel ühe aspekti: „Tänapäeva noored ei võtagi enam vastu, kui midagi ainult tahvli ja kriidi abil seletada – aeg on muutunud ja tehnikarevolutsioon on juba oma töö teinud. Kuna kõik värviline ja plinkiv on juba ammu käepärast, sellega ollakse maast-madalast harjunud.“
Nüüd ongi käes hetk, kui lasteaiad tahavad ka sellega kaasa tulla. Osalejatel on kindel soov nüüd oma lasteaedadele ja koolidele seadmed osta ja tegutsema asuda. Varustuse muretsemine ongi kõige suurem väljakutse. Lasteaedadel on eriti raske, sest neil pole ka huvihariduse raha kasutada.
ANDRA KIRNA
