Uus seltsimaja on plaanis ehitada aleviku keskele, vana, 1913. aastal valminud seltsimaja asemele. Veebruaris väljakuulutatud ideekavandite konkursile saabus ühtekokku seitse tööd. Võidukavandi väljavalimisel oli komisjon, millesse kuulusid abivallavanem Enn Kurg, vallavalitsuse ehitusspetsialist Aavo Välba, vallavolikogu liige Ain Viik, arhitektid Sirje Haavel ja Anne Örd, maastikuarhitekt Raili Uustalu ja Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten, üllatavalt üksmeelne: kõik eelistasid üht ja sama tööd, mis oli esitatud intrigeerivat märgusõna või õigemini märgulause ?Maaseljandiku kurrul leviteerib sõrmitsev pianist? all. Teise preemia vääriliseks tunnistati märgusõna ?Kristall? all esitatud kavand ja kolmanda preemia vääriliseks märgusõna ?Laius? all esitatud kavand.
Hoone ruumiprogramm oli konkursil osalejatele ette antud, kusjuures selle programmi koostajateks polnud vallaametnikud, vaid need, kes seltsimaja kunagi kasutama hakkavad, st Laiuse inimesed ise. Hoonesse tuli mahutada kahesajakohaline saal, esinejate ruumid, noortekeskus, väike kohvik ja nn rekreatsiooniruumid ehk äraseletatult saun.
?Võidutöö üks olulisemaid plusse oli, et hoone kõiki komponente ? saali, kohvikut, noortekeskust ja rekreatsiooniruume ? saab kasutada nii, et eri ruumides tegutsejad üksteist ei sega,? ütles Aavo Välba. ?Hoone ehitamisel on planeeritud kasutada lihtsaid kodumaiseid materjale ning pole liialdatud klaasipindadega. See lubab edaspidi hoonet ökonoomsemalt majandada: suured klaasipinnad tähendavad ikka ka suuremaid küttekulusid.?
Võidutöö on paigutatud oskuslikult olemasoleva kõrghaljastuse sisse. See tähendab, et suure osa vana seltsimaja ümber kasvavaid puid saab alles jätta. Ka ei ole hoone liiga esiletükkiv, sobitudes nii rahulikult aleviku praegusesse miljöösse.
Mahtu arvestamata
Aavo Välba sõnul oli ka teise koha töö autor leidnud seltsimajale päris kompaktse vormi ja hea otstarbeka ruumilahenduse, ent nõrgaks kohaks osutus saali lava: sellise paigutuse korral tuleks kõik laval vaja minev, suuremõõdulised dekoratsioonid kaasa arvatud, kohale tassida läbi saali. Kolmanda koha töö puhul oli ruumilahendus üsna ebaotstarbekas, neli auhindamata jäänud tööd ei arvestanud aga üldse hoone etteantud mahtu.
?Kui hoonesse on 820 ruutmeetri asemel kavandatud üle tuhande ruutmeetri pinda, siis ei saa me sellist kavandit üldse arutluse allagi võtta, sest selle ehitamine käiks meile niikuinii üle jõu,? ütles abivallavanem Enn Kurg.
Paremate tööde autorite nimed saavad avalikuks 17. mail kell 11 Laiuse Põhikooli saalis toimuval koosolekul, kus avatakse märgusõnaümbrikud. Kui auhinnatööde autorid valla kodulehele üles pandud infot loevad ja kohale tulevad, saavad nad kätte ka preemiad. I koha eest makstakse 90 000, II koha eest 70 000 ja III koha eest 40 000 krooni.
Uus odavam
See, et Laiuse rahvas peab endale taas seltsimaja saama, kirjutasid Jõgeva vallavolikogu Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioon koalitsioonilepingusse sisse pärast viimaseid, 2005. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimisi. Algul oli, tõsi küll, plaanis taastada 1913. aastal valminud ja 1999. aastast tühjana seisnud vana seltsimaja, ent pärast hoonele tehtud ekspertiisi loobuti sellest mõttest.
?Vana maja taastamine oleks läinud kallimaks kui uue ehitamine,? ütles Aavo Välba. ?Liiatigi on hoone algne ilme niikuinii mitmete ümberehitustega rikutud.?
See, et Laiuse koolimaja 1999. aastal valminud juurdeehitus kohaliku rahva kultuuritegemise vajadusi ei rahulda, sai selgeks üsna ruttu. Seltsimaja taastamise vajadust tõestasid ka kaks rahvaküsitlust, mis viimase aasta jooksul läbi viidud.
?Aasta tagasi tehtud küsitlusel andis kahe-kolme päeva jooksul seltsimaja taastamise poolt allkirja umbes kakssada inimest, poole aasta tagusel küsitlusel nädala jooksul umbes kolmsada inimest,? ütles üks seltsimaja taastamise initsiaatoreid, vallavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Ain Viik.
Vajadus on üks, võimalused teine asi. Praegu pole tegelikult olemas veel projekteerimisrahagi. Võidukavandi projektiks arendamine maksab eeldatavalt 1,9 miljonit krooni, kasutada on aga praegu ainult 350 000 krooni valla ja 600 000 riigi raha, millest tegelikult tuleb veel lahutada 200 000, mis konkursipreemiateks läheb. Ehitusraha koha pealtki (võidutöö valmisehitamine läheb eeldatavalt maksma 20 miljonit) on tulevik alles üsna tume. Üksnes valla raha eest on seltsimaja ehitamine igatahes ebareaalne.
?Loodame riigi abile ja mina kavatsen teha kõik minust oleneva, et me selle raha ka saaksime,? ütles Ain Viik.
?Selle üle, kas Laiusele on kõigepealt vaja seltsimaja või oleks enne seda vaja lahendada vee- ja kanalisatsiooniprobleemid, võib muidugi vaielda,? ütles Jõgeva vallavolikogu esimees, Laiuse Põhikooli direktor Arvo Sakjas. ?Aga kui Laiusel on inimesi, kes veendunud, et seltsimaja tasub teha ning on võimelised selle jaoks ka raha muretsema, siis oleks selge rumalus seltsimaja ehitamata jätta.?
RIINA MÄGI
