Möödunud kolmapäeva öösel kella kaheteistkümne paiku asusin koos kolleegiga töölt koju sõitma. Kuremaa ja Laiuse vahelisel teelõigul jäin oma autoga suurde lumevalli kinni. Lumi oli nii paks, et ei aidanud lükkamine ega ka uhiuued naelrehvid. Veendusime töökaaslasega, et selle päeva jooksul polnud lumesahk antud teelõiku küll lükanud. Lükatud tee servades on lumevallid, kuid sellel teelõigul neid absoluutselt polnud. Helistasin teedeinfosse, et antud teelõik lahti lükataks, sealt lubati Vooremaa teede lumesahk meieni saata. Pärast pikka ootamist võtsime uuesti teedeinfoga ühendust, et teada, kuhu lubatud lumesahk jääb. Infost oli dispetšer meie asukohta valesti mõistnud ning palunud sahajuhil sõita hoopis Jõgeva-Aravete maanteele. Sahk pidi meieni jõudma alles kell neli öösel. Helistasin ka puksiirile. Nende telefon oli ootel ja keegi sellele ei vastanud. Selle peale ei jäänud meil muud üle, kui sumbata läbi tiheda lumetuisu ja külma ilma kilomeetri kaugusele koju lumelabida järele. Lumelabidas toodud, asusime töökaaslasega autot välja kaevama. Selle toimingu ajal sõitis meist mööda üks maastur, kel oli oma neljaveolise masinagagi raskusi lumehangedest läbi pressimisega. Kui ta oleks meie autot välja tõmmata üritanud, oleks ka tema tõenäoliselt koos oma maasturiga seal kinni sitsinud.
Kella kolme paiku öösel saime oma auto hangest lahti kaevatud. Selleks, et mitte uuesti kinni jääda, otsustasime Kuremaale sõita ringiga. Sõitsime autoga uuesti Laiusele, sealt Mustvee maanteed pidi Jõgeva poole ning siis vasakule, uuesti Kuremaa suunas. Pärast Võidu bussipeatust asuvat metsatukka jäime masinaga uuesti lumehange kinni, selgus, et ka see tee oli lahti lükkamata. Õnneks oli meil labidas kaasas ning saime auto seekord tunni ajaga välja kaevatud. Koju jõudsin neljapäeva varahommikul kella nelja ajal. Samal ajal pidi väidetavalt teid lükkama tulema AS-i Vooremaa Teed lumesahk. Sahk tuli siiski alles viis tundi hiljem, hommikul kella üheksa ajal.
Selleks, et asjasse vähe selgust saada, pöördusin AS Voorema Teed poole, uurimaks, miks nad Kuremaani viivaid teid polnud puhtaks lükanud. Seal ainult irvitati minu üle ja öeldi, et ma ajavat neid oma jutuga närvi. Selline tunne tekkis, nagu ma ise oleksin süüdi, et tuisuse ilmaga koju tahan saada. Nukraks teeb see, et nii abitus olukorras viibides ei saa teede hooldusfirma peale loota. Seekord olime vaid töökaaslasega kahekesi. Ma ei kujuta ette, mis siis oleks saanud, kui mul oleks väike laps kaasas olnud, mis me siis seal külmas autos kolm tundi oleksime pidanud tegema…
M. K.
(Kirja kirjutaja isik on toimetusele teada)
i
Mõni koht tuiskab ikka kinni
Riigimaantee 14135 Laiuse-Kuremaa tee kuulub talvel esimese seisunditaseme alla. Esimene seisunditase näeb ette lume ja lörtsi eemaldamise sõiduteelt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Lumesadu ja tuisk algas 23. novembri õhtul ja lõppes 25.novembri hommikul.
Kahjuks ei suudetud infotöötajale auto täpset asukohta ära seletada ja sahaauto ei leidnud lumme kinni jäänuid üles. Kahju, et selline arusaamatus juhtus. Soovitame tuiskude ajal kasutada suurema liiklusega teid, mille talvised seisundinõuded on kõrgemad.
i
AIVAR AIGRO, AS Vooremaa Teed juhatuse esimees
