Lahkus meisterväravavaht Tiit Mets

Novembrikuu viimasel päeval läks manalateele Jõgeva jäähokiajaloo üks nimekamaid mehi, väravavaht Tiit Mets.


1963. aastal Tallinna Ekskavaatori meeskonna väravavahina Eesti meistriks tulnud Mets jõudis jäähoki juurde suhteliselt hilja, sest kuni viienda klassini põdes ta põlveliigese tuberkuloosi. Põhjuseks jalgpallimängus põlve pihta saadud löök.
„Siis pääsesin alles esimest korda võimlema. Elasime Jõe tänaval, peaaegu hokiplatsi ääres, kus kõik poisid mängisid jäähokit ja mul oli sama soov. Ema oli sellele aga vastu. Ta kartis hokit nagu tuld, et jään veel vigaseks, kui haige põlv uue tabamuse saab.
Käisin aga salaja, kui veel uisutada ei osanud, lumelabidaga väravas seismas. Hoidsin end Mustvee maantee poolse värava alla, sest sealt ei paistnud ma üle lumevallide koduaknasse ära. Kuni läksin luba küsimata Ivar Martini juurde trenni. Kui uisutamise selgeks sain, ütlesin ka emale, et ma pole kordagi kukkunud,” on meenutanud Mets.
Sooja südame ja avatud hingega sportlane on Eesti hokiajalukku läinud mehena, kes esimesena hakkas mängima väravas maskiga. Põhjus selleks oli lihtne: litter oli viinud hokimängus noormehe hambad.
1962. aastal Võrus toimunud Eesti maanoorte talispartakiaadil mängis Jõgeva teisel päeval Viljandiga. Tiit Mets seisis väravas, nagu toona kõik teisedki väravavahid, maskita, sest neid siis lihtsalt veel siinkandis polnud.
„Väravavahil on alati see õnnetus, et ta ei saa väljakul kunagi mõelda iseendale. Sa pead kõik andma mängule. Mäletan, et tagant siniselt joonelt visati peale ja Saare Ants varjas viskemomendi ära. Viimasel hetkel tõmbas ta pea eest ja litter lendas mulle otse vastu suud. Hambad läksid ja huuled olid lõhki. Arst oli õnneks kohapeal ja andis esmaabi. Haiglasse mind esialgu ei viidudki ja väravasse asus Tõnu Ottenson. Jäin poistega turniiri lõpuni Võrru, seal mind ka lõpuks õmmeldi,” meenutas Tiit aastate eest.
Juba paar nädalat hiljem tuli ta aga väljakule tagasi, kui Tallinnas Kaarli puiestee väljakul mängiti karikasarja mängu. Pärast seda kirjutas Tiit Rootsi oma onupojale ja tellis seejärel juba Kanadast pleksiklaasist valmistatud maski. See oli tavaline kumer klaas, mille alumises servas oli väike padi ja mis käis rihmadega pähe. Nagu tänapäeval puidutööstuses vahel kasutatakse. Kanadaski siis alles veel õpiti, milline peab väravavahi mask olema.
Väravavahi sõnul oli hoopis teine asi mängida kui mask ees. Selle ainus viga oli, et kippus seest uduseks minema. Siis tuli seda enne mängu ja vahel ka mängu ajal seebiga hõõruda. Igatahes oli ta esimene Eestis, kes maskiga mängis.
Selle maskiga mängis ta poolteist hooaega. Siis laskis ta endale klaasplastikust juba spetsiaalse maski valmistada.
Kolm hooaega kaitses TPI-s õppinud Tiit Mets Tallinna Ekskavaatori väravasuud. Peatreener Uno Veski oligi meeskonna tuumiku moodustanud endisest jõgevalastest. Ekskavaator oli siis Eesti tippklubi. 1963 võideti meistrikuld, 1964 saadi hõbe ja järgmisel talvel pronks. See oli tõeline akadeemiline meeskond, kus enam kui pooltel meestel oli kõrgharidus.
1965. aasta kevadel nimetati Tiit üheks kolmest väravavahist, kes kinnitati Eesti koondise kandidaadiks järgmisel talvel toimuvaks rahvaste spartakiaadiks. See läks aga kõik vett vedama, sest hiljemgi kõrgelt tunnustatud Eesti spordijuhid tõmbasid kokkuhoiu eesmärgil varsti jäähokile ja jalgpallile kriipsu peale. Hokimeeskonda suurvõistlusele ei saadetud. Tiit Mets aga lahkus Tallinna Ekskavaatorist ning mängis paar hooaega veel Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi meeskonna väravas.
Mitmekülgse sportlasena saavutas Mets edu teisestki pallimängudes. Nii tuli ta väravpallis TPI meeskonna mängijana 1964. aastal Eesti kõrgkoolide meistriks ja saavutas Tbilisis üleliidulistel võistlustel teise koha. Ka seal seisis ta väravapostide vahel ning hea jalgade töö tuli vaid kasuks. Treener Enno Karrisoo meelitas teda väravpalli juurde jäämagi.
Mälestus mitmekülgsest ja hingega spordimehest jääb püsima nii Jõgeval kui Eesti hokiajaloos.

Tiit Mets
Sündinud 5. veebruaril 1943 Tartus
Jäähokiväravavaht
Lõpetas Jõgeva keskkooli 1961
Alustas Jõgeval treener Ivar Martini juures
Jõgeva Jõud 1959–1962
Tallinna Ekskavaator 1962–1965
Tallinna VMK 1965–1967
Eesti meister 1963
Spordiühingu Jõud meister 1962
Surnud 30. november 2020 Tallinnas

 

blog comments powered by Disqus