Tänavu sügiseks on laenukohustustega perede arv kasvanud Eestis 40 protsendini. Veel aastal 2000 oli laenukohustusega peresid Eestis ligi kaks korda vähem ? 22 protsenti, kirjutab Postimees Online. Laenukohustus tähendab laenu- või liisingulepingut, järelmaksukohustust või miinuses krediit- või järelmaksukaarti. 2000-ndate aastate algust iseloomustasid eelkõige väiksemad järelmaksud ja tarbimislaenud, kuid iga aastaga on laenukogused kasvanud suuremaks ja ning tähtajad pikemaks. 43 protsenti kõikidest laenukohustusega peredest on laenanud kestvuskaupade, näiteks suuremate kodumasinate või mööbli ostuks. Kestvuskaupade ostu eesmärgil säästvate perede hulk on viimaste aastate jooksul enam kui neljakordselt langenud, kui 2002. aastal oli see 29 protsenti, siis tänavu kõigest 8 protsenti. Põhjuseks peab Emor nii kasvanud sissetulekuid kui tarbimislaenude massilist levikut. Kiiresti kasvavad sissetulekud on langetamas ka krediit- ja järelmaksukaartide kasutajate hulka igapäevakulutuste eest tasumisel. 39 protsenti laenukohustusega peredest on laenanud eluaseme või muu kinnisvara finantseerimiseks. Aasta-aastalt on eluasemelaenu võtnud üha enam jõukamate inimeste kõrval ka keskmist sissetulekut saavad inimesed. Ehkki ka kestvuskaupade potentsiaalne ostjaskond on Eestis kasvamas, jääb kiiresti kasvanud sissetulekute valguses üha vähemaks neid peresid, kes sel eesmärgil kas säästaksid või sooviksid võtta laenu, prognoosib Emor. Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenanud perede kuusissetulekutest keskmiselt 19 protsenti (aasta tagasi 18 protsenti). Mida kõrgemad on pere sissetulekud, seda suhteliselt väiksema osa moodustavad pere eelarves laenude tagasimaksed. Andmed tuginevad TNS Emori iga-aastasele Eesti leibkondade finantskäitumise uuringule F-monitor. Septembris 2005 küsitleti 1000 18-aastast ja vanemat pereliiget. VOOREMAA
