Kakskümmend viis Euroopa Liidu riiki on seadnud endale kõrged eesmärgid konkurentsivõime tõstmiseks. Need on kirja pandud Lissaboni strateegias ja selle alusel peab iga liikmesriik ise ja täie vastutusega ning vastavalt selle riigi olustikule majanduskasvu ja konkurentsivõime tõstmise meetmeid kavandama. Üks keskne idee on investeeringud teaduspõhisesse majandusse ja haridusse. Eesmärgiks on jõuda aastaks 2010 igas riigis selleni, et 3% majanduse kogutoodangust eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks.
Eestil on suur potentsiaal
Lissaboni strateegiast rääkides on Euroopa Parlamendi president Josep Borell öelnud, et Euroopa Liidu riigid ei peaks omavahel konkureerima, vaid Liit peaks konkureerima ülejäänud maailmaga. Sellise lähenemisega ei saa kuidagi nõus olla. Vastupidi. Konkurents Euroopa Liidu sees teeb kogu Liitu maailmakonkurentsis tervikuna tugevamaks. Ja üks Euroopa Liidu sisemist konkurentsi soosiv vahend on kahtlemata ettevõtjasõbralik maksupoliitika, mis peab jääma ka tulevikus liikmesriigi pädevusse. Vähem juttu ja rohkem reaalset tööd liikmesriikides ? see on ainuke võimalus kiiremini ja kaugemale jõuda.
Oleme Eestis sõnastanud eesmärgi jõuda vähemalt viie Euroopa Liidu jõukama liikmesriigi hulka. Esmapilgu võib see ettepanek utopistlik tunduda, aga meenutage Eesti väljavaateid NATO ja Euroopa Liiduga liitumiseks 1990. aastate alguses. Et eesmärgile jõuda, peame sellesse uskuma, see eesmärk peab olema erakondadeülene ja jätkusuutlik läbi erinevate valitsuste ja parlamendikoosseisude.
Ka Kristina ?miguni ja Andrus Veerpalu näited võiksid meid, poliitikuid suuri eesmärke seadma innustada. Meil peab olema vaid piisavalt tahtejõudu ja tarkust seatud eesmärkide suunas liikuda. Õppida tuleb siinkohal ka teiste Euroopa Liidu riikide positiivsetest kogemusest.
Kui vaatame Iirimaad või Soomet, siis näeme, et õigel momendil õigesse valdkonda või suunda investeeritud jõupingutused ja vahendid on võimaldanud jätkusuutliku ja suhteliselt kiire arengu. Ka Iirimaa liitumise järel Euroopa Ühendustega 1973. aastal rändasid paljud riigist välja tasuvamat tööd otsima. Iirimaa oli tol ajal vaesem riik kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga liitumise hetkel. Kuid täna on Iirimaa viie parima riigi hulgas, tema kodanikud on jõukad. Ka meie peame tegema õigeid otsuseid, mis tagavad meile teaduspõhise majandusarengu.
Õiged valikud tagavad edu
Õigeid otsuseid peavad tegema ka noored endale elukutset valides. Praegu on kõige õigem aeg õppida tehnikaalasid, infotehnoloogiat eelkõige. Tehnilise kõrgharidusega inimesed on nõutud üle maailma. Eesti ei peaks jääma vaid teatud kõrgete rahvusvaheliste reitingute tasemele, vaid eelkõige peavad need andma positiivse tõuke Eesti elanikkonna elatustaseme tõusuks. Heal arengujärjel riigina saame olla Euroopa Liidu kui terviku jaoks hoopis suurema väärtusega.
Üks Eesti tugevatest külgedest on kartmatus globaliseerumise ees. Viimase eurobaromeetri kohaselt leiab üle poole Eesti elanikest, et üleilmastumine on pigem positiivne nähtus. Samas peavad mitmed vanad ja jõukad Euroopa Liidu liikmed seda suurimaks ohuks ja oma majanduslanguse ning töökohtade kadumise põhjuseks. Kuna tööjõukulud on seal väga kõrged, siis läheb kapital oma loomulikku rada sinnapoole, kus investeerimine ja tootmine kasulikum. Eesti on suutnud seni investeerimiskliimat ettevõtjasõbralikuna hoida ja me peame selle säilitama järgnevateks aastateks.
Selline poliitika on toonud meile hulgaliselt uusi töökohti ja viimasel ajal räägime üha enam pigem tööjõu-, mitte tööpuudusest. Eesti majandus areneb kiiresti ja senist tempot ei tohi mingil juhul kaotada. Me ei tohi hakata ennatlikult makse suurendama, vaatamata kriitikale, mida kuuleme iga päev nii mõnede meie oma sotsiaaldemokraatlike poliitikute kui ka nende mõttekaaslaste suust teistes Euroopa Liidu riikides. Las kadedad kiunuvad, Eesti liigub edasi.
KRISTIINA OJULAND,
Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees,
Reformierakond
