Jõgeva linnavalitsus eesotsas abilinnapea Kalmer Lainiga koostab linna hariduse arengukava. Prognoosid selle kohta, palju vähem lapsi käib koolis näiteks aastal 2011, on tehtud ja selle valguses soovib linnavalitsus juhtida argumenteeritud arutelu avalikkusega teemal, kuivõrd otstarbekas on kahe gümnaasiumi praegusel kujul säilitamine Jõgeval pikema aja jooksul.
?Pole mõistlik pidada ühes linnas kahte gümnaasiumi, kus ühes on üks ja teises kaks paralleelklassi,? ütles Lain. Abilinnapea sõnul oleks otstarbekas pidada vähemalt kolme paralleeliga gümnaasiumi, sest see tagaks ka õpetajatele vajaliku koormuse.
?Täna on meil kaalumisel neli varianti,? valgustas Vooremaad arenduse peaspetsialist Erki Teder. Esimesel juhul säilitatakse senine koolivõrk ja alles jääb kaks gümnaasiumi. Teisel juhul muutuks Ühisgümnaasium põhikooliks ja Jõgeva Gümnaasium jätkaks gümnaasiumina. Kolmas võimalus on koolide liitmine üheks õppeasutuseks, mis tegutseks ikkagi kahes majas. Neljanda variandi puhul jääks edasi tegutsema kaks kooli, kuid praeguses Ühisgümnaasiumi hoones õpiksid 1.-6. klassid ja praeguses Gümnaasiumi hoones 7.-12. klasside õpilased. Siis tähendaks seitsmendasse klassi minek sisuliselt koolivahetust.
“Ühtegi neist erinevatest ümberkorraldamise võimalikest variantidest ei pea me otstarbekaks ajaliselt teostada enne kui 2011. a paiku, sest selleks ajaks on õpilaste arv kahes suures koolis kahanenud praeguselt umbes 1440 õpilaselt umbes 1140 õpilaseni ja on tekkinud minu arvates suhteliselt tugev vajadus teatud ümberkorraldusteks koolivõrgus,? arutles Teder.
Kujuneb õpilaslinnak
Erki Teder esitas huvitava võrdluse Soome sõpruslinna Keuruu õpilaslinnakuga, kus koolid ja ka huvikoolid on püütud paigutada võimalikult üksteise lähedale.
“Kuulates ettekannet Keuruu hariduselu korraldamisest, leidsime ühe olulise sarnase tunnusjoone. Nimelt on Keuruus käimas protsess, kus enamus haridusasutusi koondatakse ühte piirkonda kesklinnas eesmärgiga tagada võimalikult suurel määral õpetajate ja ruumide potentsiaali ärakasutamine. Samamoodi oleme meie siin Jõgeval endale eesmärgiks seadmas huvihariduse toomist nii-öelda koolilinnakusse? rääkis Teder.
?Meie sihiks hariduse arengukava koostades ei ole lihtsalt kusagilt midagi kokku tõmmata ja finantsvahendeid säästa, vaid eelkõige oleme huvitatud sellest, et Jõgeva jätkaks noortesõbraliku linnana, et siinsed noored saaksid jätkuvalt heatasemelise ja konkurentsivõimelise hariduse ja et ka noored pered oleksid motiveeritud Jõgevale jääma,? lisas ta.
Väga lastesõbraliku mulje jättis jõgevlastele Keuruus 45 lapsega Seippo lasteaed, mis oli laste arvult linna suurim.
“Selles lasteaias olid väikesed ja armsalt sisustatud ruumid, igal rühmal oli oma väljapääs õue, hoone keskel oli pallimere ja kaminaga ühistegevusesaalike. Muljet avaldas ka see, et erivajadustega lastele olid korraldatud just neile sobivad tugiteenused,? rääkis Jõgeva linnavalitsuse haridustöö peaspetsialist Helle Kajaste.
Kajaste sõnul on Jõgeva ja Keuruu suurim erinevus see, et Soome koolimajad ja ka lasteaiad on palju väiksemad ja lastesõbralikumad.
“Kahjuks oleme meie oma nõukogude ajal ehitatud suurte koolimajade küüsis. Peame kasutama seda ressurssi, mis meil on, ega saa kohe uusi maju ehitama hakata. Peame otsima lahendust nende majade baasil, mis meil Jõgeval olemas on,? kinnitas Kajaste.
Keuruus antakse haridust kolmes etapis ja kolmes majas. 1.-6. klassini, siis 7.-9. klassini ja 10.-12. klassini. Jõgeva suuruses linnas pole ühtegi kooli, kuhu laps läheb esimesse klassi ja lõpetab samas 12. klassi,? rääkis Lain.
Loetakse rahaKalmer Laini sõnul said jõgevlased oma teistkordsel Soomes käigul (eelmisel aastal külastati sõpruslinna Kaarinat Turu lähedal) taas kinnitust, et soomlased toimetavad meist ratsionaalsemalt. Abilinnapea tõi näite, et sageli on mitme kooli peale üks direktor. Klasside suurused on Soomes enam-vähem samad, mis meil: 20-24 õpilast klassis põhikooli osas ja gümnaasiumis suuremad klassid.
Soome ratsionaalsusest kõneleb seegi, et sageli on võimlad aulaga kokku viidud ja lisaks direktorile on ka psühholoog mitme kooli peale ühine.
Soomes tegutsevad ka täiskasvanute koolid üldjuhul õhtuses vahetuses samades ruumides, mida päeva ajal kasutavad tavakoolid. Samas on meie oludes õhtuse õppevormi rakendamiseks mitmeid olulisi takistusi, näiteks puudub meil sageli võimalus õhtul bussiga koju jõuda.
“Jäi mulje, et Soomes loetakse raha rohkem,? märkis Lain. Samas võib abilinnapea sõnul olla tegemist lihtsalt sellega, et asume erinevates arengujärkudes.
Vallad kaasatud
Jõgeva linn on oma hariduskava koostamisse kaasanud ka Jõgeva valla, kuna suurem osa Jõgeva valla õpilasest õpib Jõgeva linna koolides. Nii Jõgeva linnavolikogu kui Jõgeva vallavolikogu peavad otstarbekaks ühise hariduse arengukava koostamist. “Koostöös vallaga on arutelu kindlasti viljakam ja tulemuslikum, sest meil on oluline teada, kuidas vald oma koolimaju töös hoida kavatseb, kas ja kuidas kavatsetakse tulevikus lapsi Jõgevale kooli saata,? ütles Lain.
Jõgeva linnavalitsus ootab mitte ainult Jõgeva valla, vaid ka teiste Jõgevamaa valdade suuremat huvi ja osalemist maakonnakeskuse koolivõrgu tuleviku kujundamisel, sest paljudes valdades ju oma gümnaasium puudub. Väljaspool Jõgeva linna elavate ja siin õppivate noorte puhul ei peaks nende koduvalla huvi piirnema üksnes kohamaksu maksmisega, vaid omavalitsused võiksid kaasa rääkida kogu planeerimisprotsessis.
Jõgeva Gümnaasium ja Jõgeva Ühisgümnaasium omavad mõlemad traditsioone, mida võiks püüda säilitada ka pärast võimalikke ümberkorraldusi. Samal ajal on ju Ühisgümnaasium tekkinudki nii, et on välja kasvanud Jõgeva Gümnaasiumist ning ajalugu ja juured on mõlemal õppeasutusel niikuinii ühised. Kuna Jõgeva koolides on õpilaste arv viimastel aastatel oluliselt vähenenud, siis Kajaste sõnul näib Ühisgümnaasiumi kui väiksema kooli kollektiiv teravamalt tunnetavat muudatuste vajadust tulevikus.
Linnavalitsus kohtub nende küsimuste arutamiseks ja arvamuste ärakuulamiseks eraldi nii õpetajatega, õpilaste esindajatega kui ka lapsevanematega.
JAANIKA KRESSA
