Veebruar algas sulailmadega. Esimesel nädalal tõusis päeval õhutemperatuur 1…2 plusskraadini ja langes öö jooksul ainult mõne kraadi võrra madalamaks.
Esimese kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur oli tavapärasest kuue kraadi võrra kõrgem. Lumi tihenes ja sulas vähemaks. Põldudel langes lume paksus 50 sentimeetri piirimaile. Pluss- ja miinuskraadide vaheldumine tekitas lumele tugeva kooriku, mis kandis peal väiksemaid loomi ja kohati ka inimest.
Hooti sadas lund ja lörtsi ning sulaga nähtavale tulnud määrdunud ümbrus muutus taas ilusaks valgeks. Esines pinnatuisku. Sageli olid teed libedad. Kuu alguse soojakraadid panid vahtral mahla ajutiselt liikuma. Maa oli paksu lume all külmumata.
Jänesed kippusid õunapuid koorima
8. veebruaril sadas rohkesti lund ja õhtuks muutus ilm tormiseks. Tuul räsis puid ja põõsaid, tõstis lund maast kõrgele õhku. Ilm jäi tuuliseks ka järgneval viiel päeval, muutudes korrast külmemaks. Päike tuli sagedamini pilvede vahelt nähtavale. Kuigi aknast vaadates tundus ilm ilus, muutis kõle põhjakaaretuul lagedal liikumise ebameeldivaks. Lumekoorik hakkas külmaga põldudel järjest paremini peal kandma.
Jänesed, kes lume alt kergesti toitu kätte ei saanud, kippusid aedadesse õunapuid koorima. Sellele aitas kaasa tänavune rohke lumi, mis muutis tarad madalaks ja tõi puuoksad lumepinnale lähedale. Hanged olid kohati maanteede äärsete hekkide juures nii kõrgeks kasvanud, et loomade jälgi võis näha isegi heki peale kogunenud lumel.
Kaks nädalat karmi pakasega
Alates 12. veebruarist läks ilm väga külmaks. Pakane jäi kahe nädala jooksul püsima. Veebruari teise kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur (‑20,1 °C) oli tavapärasest 13 kraadi võrra madalam. Tänavune küünlakuu teine kümmepäevak osutus Jõgeval 1922. aastast tehtud vaatluste reas kõige külmemaks. Veebruaris langes minimaalne õhutemperatuur alla –30 kraadi viiel ööl. Viimati esines –30 kraadist tugevamat külma veebruaris 1996. aastal, kuid keskmisena on siinkandis olnud sellist külma küünlakuus viimase 89 aasta andmetel ühel ja maksimaalselt kaheksal ööl.
Kõige külmem oli 18. veebruaril, kui õhus mõõdeti Jõgeval –33,0 ja lume pinnal –38 °C. Selle talve senine ametlik külmarekord Eestis registreeriti samal ööl Jõhvis (õhus ‑33,4 °C). Tänu päikesele soojenes õhk päeval ‑10…-16 kraadini. Vaatamata korralikele külmakraadidele õhus, sulatas päike juba määrdunud lume teedevallidel pitsiliseks ning seina äärde, puude ja postide lähedale tekkisid augud.
Jõudis kätte puukooresse külmalõhede tekke aeg. Koore lõhenemist saab vältida tüvede valgendamise või nende varjamisega päikese eest. Paksu lume all hakkas pakase ajal muld aeglaselt külmuma ja jõudis kuu lõpuks põldudel külmuda ligikaudu 10 sentimeetri sügavuseni. Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur ‑0,1…-0,4 kraadini. Külmade ajal lund ei sadanud ja jäljemuster muutus lumel tihedamaks.
Küünlakuu viimasteks päevadeks andis tugev külm järele ja öösiti õhutemperatuur enam alla –20 kraadi ei langenud. 26. veebruaril mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks ainult –10 kraadi ja üle pika aja sadas vähest lund. Veebruari lõpuks kattis põlde valdavalt 50-55 cm paksune lumikate, mis on keskmisest ligikaudu 40 sentimeetri võrra rohkem. Metsades oli lund paksemalt ja lumekoorik oli seal nõrgem.
Märts tavaliselt talvine
Milline on olnud märtsikuu ilm Jõgeval viimase 89 aasta andmetel? Keskmisena on paastukuu siinkandis veel talvine. Viimase 89 aasta keskmiseks paastukuu õhutemperatuuriks on -3,2 °C. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud -34 °C (1942. a) ja 17,2 °C (2007. a). -30-kraadist külma on märtsis esinenud 9 aastal, viimati 1964. aastal. Harilikult on talve kestel lumi kõige paksem veebruari lõpus ja märtsi alguses — keskmiselt 22 sentimeetrit. Püsiv lumikate on lagunenud tavaliselt kevadise pööripäeva paiku. Kahel viimasel aastal (2010 ja 2009) kadus talvine lumi avamaastikult aprilli alguses. Üksikutel aastatel on olnud märtsi lõpus juba ilm nii soe, et ristik ja taliviljaorased on alustanud uut kasvu (viimati 2007).
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
