Talve lähenedes tuleb järjest enam mõelda kütteperioodile. Nõudlus küttepuude järele on tänavugi pakkumisest märksa suurem. Puude eest tuleb võrreldes varasemate aastatega märksa rohkem maksta.
Põltsamaa vallas Mõhkülas asuva osaühingu Memme-Taadi Küttepuud juhatuse liige Ain Pärs ütles, et peamiselt müüb ta küttepuudeks leppa. „Kasega tegelemine läheks endale nii kulukaks ja seepärast ma kaske müügiks ei pakugi.“
Möödunud aastal müüs OÜ Memme-Taadi Küttepuud leppa ja haaba hinnaga 25 eurot ruumimeetri eest. Vähemalt sellised hinnad olid märgitud ajalehes Vali Uudised avaldatud kuulutuses.
„Tänavu on hind kallim, praegu juba 33 eurot ruumimeeter. Hinnatõusu põhjus on suuresti see, et suured firmad on toorme hinna üles löönud. Pealegi on korralikku leppa turul vähe võtta. Hinnalangust pole kuskil näha.”
Ain Pärsi sõnul sai tema firma sellise nime põhjusel, et enamasti ostavad puid vanemad inimesed.
Eelkõige pakutakse lepapuud
„Meie koostööpartneriks küttepuude varumisel on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja metsaomanikud. Eesti siseturule müüme küttepuuks põhiliselt leppa. Kaske müüme kõige rohkem Skandinaavia maadesse,” ütles Vaimastveres tegutseva firma Kaberland Tootmine OÜ eestvedaja Toomas Voolaid.
Tema sõnul on küttepuude hind tõusnud põhjusel, et toorme hind on tõusnud ja vähem on hakatud puitu küttepuudeks ette valmistama. „Hinnatõus ei tähenda, et küttepuid müüv ettevõtja oleks hakanud oma kasumit suurendama,” kinnitas ta.
Ajalehes Vooremaa küttepuude müügi kuulutuse avaldanud Kõnnu kandi elanik, kes oma nime avalikustada ei tahtnud, ütles, et temalt ostavad küttepuid ennekõike omakandi inimesed. „Müün valget ja musta leppa. Kask on päris kallis. Tänavu ma seda puud kütteks müümiseks ei ostnud. Alles on need, mis möödunud aastal kuivama panin. Ka lepa hind on tõusnud. Eelmisel aastal maksis ruumimeeter 25 eurot, nüüd tuleb sama kogust müüa 35 euroga,” rääkis müüja.
Järvamaal ja Jõgevamaal küttepuid müüvast Marrek Puit osaühingust ostavad puid põhiliselt Põltsamaa piirkonna inimesed.
„Tundub, et tänavu on nõudlus pakkumisest suurem, põhjuseks arvatavasti eelmise aasta külm talv, samuti hirm, et hind tõusma hakkab,” arvas ettevõtte juhatuse liige Margus Viiklaid.
„Ennekõike müüme leppa. Inimesed ostavad korraga kümme ruumi, mõned ka vähem. Puud viime kliendile koju,” lausus ta. Viiklaiu sõnul on küttepuude müük erinevatele metsandusvaldkonna aladele spetsialiseerunud osaühingule vaid üks tegevusharusid.
OWL Forest OÜ Jõgeva vallas Laiuseväljal müüb võrkkottides kasepuid. „Praeguseks on need juba müüdud. Küttepuude turustamine on meil kõrvalharu, mis võimaldab oma metsa korras hoida,” märkis juhataja Tarmo Laur.
Eelistatakse osta kodukandist
Mustvee valla ettevõtja Toomas Soosaar avaldas arvamust, et küttepuude turg on paljuski stabiliseerunud. „Inimestel on saanud harjumuseks osta igal aastal puid kindlatest firmadest, mille kauba ja hindadega juba kursis ollakse. Ja väike hinnatõus, nii-öelda mõned sendid siia või sinna, eriti ei loe. Et maal elab palju eakaid, soovitakse enamasti osta lõhutud puid, mida on kohe hea ahju või pliidi alla panna,” rääkis ta.
„Varem lugesin ajalehtedest kuulutusi, et leida firma, kust küttepuid osta. Nüüd on selleks aga välja kujunenud kindel pakkuja, kes puud ise koduõuele sõidutab,” ütles Jõgeva vallas Võduveres elav Anne. „Kui tuli ahjus, on hea vitstest punutud tugitoolis sooja tuba nautida, Vooremaad ja raamatuid lugeda,” lisas ta.
Õuna puhketalus Piibe maantee ääres varutakse ette kahe aasta puud. „Kütmist vajavad elumaja, kaheksa tuba klientide majutamiseks, samuti peosaal Tavern, kus on kamin,” rääkis perenaine Liilia Mandri. „Eks küttepuude hinnad ikka tõusevad, sest tõusevad ka teiste kaupade ja teenuste hinnad,” tõdes ta.
Nooruslik pensionär Tiina Ivask Sadalast kinnitas, et küttepuud on tal varakult varutud. „Kütmist vajavad majas kaks ahju, samuti saunaahi. Kütan lepapuuga, sest kask kipub tõrva ajama. Täiesti kvaliteetne küttepuu on ka haab,” rääkis ta.
„Kuiv puu põleb alati. Kaske, saart ja haaba oleks mõttekas kaks hooaega kuivatada. Lepa saab kuivaks ühe aastaga,” jagas oma kogemusi metsandusega mitme kandi pealt kursis olev Toomas Soosaar.
Paljud varuvad aga ise kütet oma metsast. „Mulle on see spordiks, mis vormis hoiab. Metsa puid saagima lähen siis, kui aeg seda võimaldab. Sageli tuleb appi ka Taavi (Tallinna linnapea Taavi Aas – J.L.),” ütles majandus- ja omavalitsustegelane Andres Vään Põltsamaalt.
Kel tõsiseid majanduslikke raskusi, saavad küttepuude soetamiseks omavalitsuselt toetust. „Küttepuude toetust võib arvestada kahte moodi. Üks sihtrühm on need, kes taotlevad toimetulekutoetust, teine rühm need, kelle sissetulekud jäävad alla kahe- ja kolmekordse toimetuleku piiri. Näiteks kui üksinda elava pensionäri sissetulek on alla 350 euro kuus, siis tal on õigus saada 300 euro eest aastas küttepuid,“ ütles Jõgeva vallavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialist toetuste alal Kristi Klein.
„Küttepuude hinnad on kindlasti tõusnud ja abivajadus nende ostmiseks on suurenenud. Abivajajate hulgas on nii pensionäre kui ka lasterikkaid peresid,“ lisas ta.
JAAN LUKAS
