Ilmad lähevad üha jahedamaks ja taas on käes kütteperioodi algus. Selleks, et see kujuneks kõigile võimalikult ohutuks, on vaja üle vaadata oma küttekehade korrasolek ja viimane aeg on kutsuda oma korstnaid ja ahje-pliite üle vaatama korstnapühkija.
Iga inimene saab palju teha selleks, et tema ümber oleks võimalikult ohutu ja seda ka tuleohutuse seisukohalt. „Inimesed on erinevad ja kui enamus käivad oma kodudega hoolikalt ringi, siis meie hulgas elab neidki, kes vajavad tähelepanu ja meeldetuletust,” tunnistas Avinurme Pritsimeeste Seltsi juhatuse liige Ants Rummel. „Kui midagi juhtub, siis selle eest ei ole keegi meist kaitstud, aga kindlasti peaks oma küttekolded üle vaatama ja laskma ka korstnapühkijal ja pottsepal seda teha.“
Õnnetus ei hüüa
tulles
„Meie jaoks on omad sihtrühmad välja kujunenud, kellega tegeleme,“ kinnitas päästeameti Mustvee komandopealik Taavi Müürsepp. „Piirkonna eripärasuseks on majapidamised, mida kasutatakse ainult suvel elamiseks ja piirkonna vananev elanikkond. Oleme eesmärgiks seadnud aastas umbes 230 kodunõustamist teha ja rohkem oleme tähelepanu pööranud üksi elavatele pensionäridele. Selle külastuse käigus vaatame koos omanikuga üle ka kogu üldise olukorra, näiteks nagu veeohutus, valmisolek kriisideks, ohtlikud puud.“
„On olnud juhtumeid, kus läheme ja kruvime suitsuanduri lakke ja järgmisel korral seisab see kuskil kapi peal, patarei välja võetud. Siis sellest on vähe kasu,” kinnitas Voore tuletõrje Seltsi juhatuse liige Kaljo Lalin. „Õnneks on need juhtumid vähenenud ja enamus on oma kodude turvaliseks muutmisega vaeva näinud. Kätt muidugi õnnetusele ette ei pane ja tegemist ei olegi teinekord mitte lohakuse, vaid tuleõnnetus võib juhtuda kogemata. Kõige rohkem tuleõnnetusi juhtub ikka paukuva pakasega ja ülekütmise tagajärjel. Korsten ja lõõrid peaksid olema puhtad. Voore tuletõrje seltsi üks vabatahtlik on meil ka korstnapühkija ja on väga hea meel, et meil on seltsis piisavalt tuletõrjujaid ja masinapark on korras. Oleme abi andmiseks valmis.“
Ettekirjutused ei hoia õnnetust ära
„Kui saab käia ennetustööna kodunõustamist tegemas, siis jääb silma ka see, et tulekolde ette on kogutud paberit ja prahti, mida ei ole ju raske ära koristada. Õnnetus juhtubki, kui tuletukk või säde kukub pliidi või ahju uksest maha ja rohkem pole vajagi,” selgitas Ants Rummel. „Praht ja ladustatud küttepuud ukse eest kaugemale ja plekk alla. Need ei ole ju suured asjad ise ära teha. Õnnetuse ärahoidmiseks aga piisab.“
„Hoiame kodukülastusi tehes ka tuleohutusel silma peal. Oleme koos päästeameti esindajatega käinud probleemsemates kodudes rääkimas, kuid kahjuks tundub mõnele see norimisena,“ kinnitas Lohusuu sotsiaaltöötaja Piret Tomson. „Üldine olukord on läinud aastatega paremaks. Vald panustab ja nii on saanud paljulapselised pered ja puuetega inimesed päästeametilt endale suitsuandurid.
„Eks nagu mujalgi Eestis, esineb ka Jõgeva maakonnas probleeme küttesüsteemide tuleohutusega. Neid ei puhastata õigel ajal, ajaga on süsteemid vananenud, küttepuid hoitakse küttesüsteemidele liiga lähedal,“ tõdes Lõuna päästekeskuse juhtivinspektor Alari Pagi.
„Suitsuanduri paigaldamise kohustus kehtib juba 10 aastat ja enamus inimesi on selle tähtsusest aru saanud. Küttesüsteeme tuleb hooldada ja puhastada järjepidevalt ja selleks tuleb kutsuda korstnapühkija. Üks võimalikest kohtadest, kust leiab kutsetunnistusega korstnapühkijaid, on Eesti Korstnapühkijate Koda. Sealsest nimekirjast leiab praegu Jõgeva maakonnas üheksa korstnapühkija kontaktid. Maakodudes kuuma pliidiraua kohale kuivama pandud riided ei tohiks alla kukkuda ja väljavõetud tuhka ei tohiks panna põlevmaterjalist anumasse, näiteks plastmassist ämbrisse või kilekotti. Sellest veast tekkinud tulekahjudes on igal aastal hukkunud inimesi. Samuti ei tohi kütteseadme siibrit liiga vara sulgeda. Tuppa imbuv vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu, kuid ülimürgine ja võib selle sisse jäänud inimese üsna kiirelt tappa,“ ütles Pagi.
Vallad on omalt poolt ka elanikke toetanud, projekt „Kodud tuleohutuks“ on neist kõige olulisem. „Projekti „Kodud tuleohutuks“ kaudu on kohaliku omavalitsuse kaudu võimalik taotleda kütteseadmete renoveerimist, lammutamist, uue ehitamist, korstnapühkimist, eksperthinnangute andmist, elektrisüsteemide parandamist, gaasiseadmete parandamist ning erinevaid tulekahjust varajase teavitamise erilahendusi nt häiresüsteem kuulmispuudega inimesele,“ kinnitas Alari Pagi. „Paljud abisaajatest valitakse välja päästjate kodunõustamise käigus külastatud kodude hulgast. Toetatakse eeskätt raskemini toime tulevaid inimesi – üksi elavaid eakaid või suuremaid väikeste lastega peresid.“
ULVI TAMM
