Praegu langeb kutsekoolist välja iga viies õpilane ning sellest muudatusest loodetakse suure väljalangevuse peatumist. Ilma keskhariduse aineteta polnud seni võimalik kutsekooli lõpetada. «See oli probleem, sest kõik ei olnud võimelised osa aineid läbima, kuid olid samas andekad oma kutsealal,» ütles haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. «Miks visata õpilane koolist välja ja jätta ta kutseta, anname talle võimaluse õppida vaid kutset,» lisas Pung. Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli lõpetanud noormehe sõnul on mõistlik, kui selline võimalus on olemas. «Osa on puhta laiskuse pärast välja kukkunud, loodavad, et kui põhikoolist läbi sai, siis saab kutsekoolist ka, neid see ehk aitaks,» ütles ta. Kehtna kooli direktori Eero Kalbergi sõnul võib ehk keskhariduse ainetesse paindlikumalt suhtuda, kuid ei tohiks süvendada teavet, et koolist on võimalik kergelt läbi saada. «Ei tahaks, et ametikoolides haridus devalveeruks,» ütles Kalberg. «Kui aasta-paari pärast leiab noor endas tahtmise karjääriredelil tõusta, siis pole tal enam võimalust kohe edasi õppida ja sellest on kahju,» arvas koolijuht. VOOREMAA
