Küsitlus: Kuivõrd Põltsamaa väärib veinipealinna nime?

Jüri Järvela, riigiteenistuja Tallinnast:

?Põltsamaal on veine toodetud juba aastakümneid ja suurejooneliste veinipäevade pidaminegi hakkab lähenema kümnele. Linn on saanud oma ?nokia? ja arvan küll, et just see linn sobib veinipealinnaks. Kui mõnel linnal on eripära, võib tal olla ju teinegi nimi. Pärnu sobib suve-, Otepää talve-, Türi oma lillelaada ja aedadega kevadpealinnaks. Jõgeval on veidi külmem, olgu ta siis külmapealinn. See on reklaam linnale, mis meelitab siia rahvast. Põltsamaaga on mul juba lapsest saati head sidemed ja käin seal nüüdki küllaltki tihti. Eestis teist nii omapäraselt kaunistatud linna ei ole. Seda nii suvel kui ka talvel. Roosid ja lillesaared jäävad vahest rohkemgi silma ja meelde kui Põltsamaa vein ja linna veinipäev.?

Tiit Pärlin, elektrik Palamuselt:

?Muidugi väärib, Põltsamaal osatakse juba ammust aega häid marjaveine teha. Tõmmu ja punane vein olid eriti head. Neil oli ka ilus pudel ja vahel trehvas poes peale ka firmapakendis veinile, mis oli eriti hea kingituseks viia. Nüüd pole ma neid veine juba ammu joonud, nüüd teen veine ise. Eriti maitseb mulle punasesõstra vein, vahel olen lisanud ka mustsõstart. Korra proovisin ka õunaveini, aga see mulle eriti ei istu. Ega koduvein ei tulegi alati väga hea: mõnel aastal ei lähe vein lihtsalt käima ja siis tal pole kuigi hea maitse. Kui koduvein ei õnnestu, siis ostan küllaminekuks pudeli eestimaist veini. Põltsamaa on tuntud ka rooside linnana, olen käinud Joosti aiandist ka oma koduaeda lilli toomas.?

Jaan Koll, Pällu talu peremees:

?Kindlasti väärib, juba seepärast, et on oma veinitootmises pidanud järjepidevust. Nõukogude korra ajal polnud ju häid veine kusagilt saada, aga Põltsamaa omad olid ikka tasemel. Suure karskuspropaganda ajal, kui hakati maha raiuma viinamarjaistandusi ja veine mahlaks ümber töötlema, oskasid meie veinimeistrid oma tööd jätkata. Oli suur rumalus, et vahepeal ei lubatud mingeid alkohoolseid jooke viisakalt pruukida. Ajad muutuvad, nüüd on võtmine jälle üleliia kõvaks läinud. Aga Põltsamaa on tasemel, et teeb ainult häid naturaalveine. Linn vääriks ka roosipealinna nime, aga et vein oli seal enne roose, siis olgu ta ka edaspidi veinipealinn. Kuigi jah, heal lapsel võib olla mitu nime.?

Linda Luht, kultuuriväärtuste austaja Jõgevalt:

?Julgeks arvata, et on. Seetõttu, et pealinna nime omaseks tegemise ja traditsioonide jätkamise nimel on tehtud tööd. Inimene, kes midagi loob, mõtleb, teeb tööd, on alati lugupidamist väärt. Põltsamaa on väga ilus, roheline linn. Olen käinud seal rohkem muusikalistel üritustel, veinipäeval vaid korra, aga see mulle meeldis. Tore, et seal midagi tehakse, aga kurb on mõelda, et Jõgeva oli palju aastaid uinuv linn. Ma armastan Jõgevat: viimasel ajal on see küllaltki puhas, on tehtud tänavaid, pandud kivi ja kuju ning tahetud ühte kui teist paremaks teha. Aga see, et Jõgevat hakati nimetama külmapealinnaks, jätab mind täiesti külmaks. Kui siin oleks natuke rohkem vaimuvara ja ilusate aadete nimel tegutsevaid inimesi, saaks Jõgevast midagi enamat kui külmalinn.?

Ülo Beilmann, reisijateveo firma juht:

?On ikka, Põltsamaal on ju väga vana veinitegemise traditsioon. Nüüd on nende veinide sortiment kõvasti laienenud: pidevalt tuleb juurde mõne uue numbriga Lossivein, nende ?ampus Fest ja hõõgvein on samuti nõutud kaup. Alati on parem, kui nomenklatuur on suurem, see on tervitatav nähtus, et Põltsamaa Felix laieneb ja uueneb. Kõiki nende tooteid pole ma vist proovinudki ja nende veinikeldrisse pole samuti saanud. Minu suuremad veinimälestused on vanast sotsialismi ajast, siis sai käidud Põltsamaalt kinkekarpi pakendatud veine ja aiandist naistepäevaks lilli hankimas. Kui pakkuda pokaal Põltsamaa veini ja sinna juurde kaunis Põltsamaa roosiõis, siis võib iga daami ära võluda.?

Arvi Sillaste, veekontrolör Jõgevalt:

?Põltsamaal on olnud veinitööstus juba 85 aastat, seepärast on ta igatpidi veinipealinna nime vääriline. Kuningriigi pealinn ei saa ta enam olla, jäägu siis veinipealinnaks. Iga linn peab end millegagi esile tooma, et rahvast ligi meelitada. Põltsamaa on väga kenaväikelinn oma parkide, rooside, jõe ja sildadega. Ilus on lossipark, kirik ja muugi. Eks igal linnal või külal ole oma ilu ja võlu. Minu jaoks on Jõgeva samuti ilus linn. Märkimisväärne on ka külmarekord, mis siinkandis fikseeritud. Külm pole Jõgevale miinuseks olnud, oleme siin alati elanud. Miks siis mitte tõsta miinus plussiks ja nimetada Jõgevat lisaks raudteelinnale ka Eesti külmapealinnaks. Kuigi maitsen alkoholi väga harva, on Põltsamaa veinid minu arvates Eesti omadest parimad.?

Küsitles ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus