Küsimused ja vastused

Töökoha ülesütlemise teadet saab tagasi võtta poolte kokkuleppel

 

Kas tööandja võib mulle esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta, kuigi ma olen sellele juba alla kirjutanud?
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialisti-nõuniku Niina Siitami sõnul tuleb töölepingu seaduse paragrahv 95 lõike üks kohaselt tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Avaldus on kättesaamisest arvates kehtiv. Töötaja võib avalduse kättesaamist oma allkirjaga kinnitada, aga avalduse kehtivusele see mõju ei avalda.
Töölepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist tahteavaldusega, mille tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 72. Tahteavalduse võib selle teinud lepingupool tagasi võtta juhul, kui tahteavaldusega ühel ajal jõuab saajani tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse kehtima hakkamist ei ole võimalik tahteavaldust enam tegija poolt tagasi võtta ega tühistada.
Seega on tööandjal ühepoolselt õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta, kui ta koos sellega esitab tagasivõtva avalduse. Pärast ülesütlemisavalduse töötajale kätteandmist on ütlemisavaldus kehtiv ja seda on võimalik tagasi võtta vaid poolte kokkuleppel. Ettepaneku ülesütlemisavaldus tagasi võtta võib tööandja teha kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani. Soovitav on sel juhul sellesisuline kokkulepe kirjalikult vormistada.

Ka osalise tööajaga töötaja iga aastane põhipuhkus on 28 kaldendripäeva

Kui ma töötan osalise tööajaga, kas minu puhkus on lühem kui 28 kalendripäeva?
Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool selgitas, et puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Töölepingu seaduse paragrahv 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vähemalt 28 kalendripäeva puhkust on iga kalendriaasta eest ette nähtud igale töötajale, olenemata sellest, kas ta töötab täis- või osalise tööajaga.

Puhkus on mõeldud taastumiseks

Mul jäi eelmisel aastal põhipuhkus kasutamata. Kas eelmise kalendriaasta väljavõtmata puhkust on tööandjal võimalik mulle rahaliselt hüvitada, ilma et ma puhkust kasutaksin, või tuleb puhkus ikkagi ära kasutada? Tööandja pole eelmise aasta puhkust puhkustegraafikusse märkinud.

Tööinspektsiooni lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets märkis, et töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 70 lõige 3 kohaselt ei ole töösuhte kestuse ajal puhkuse rahas või muudes hüvedes hüvitamine lubatud. Seadusega ette nähtud põhipuhkuse eesmärk on eelkõige töölt eemalviibimine ja taastumine, et seejärel puhanuna tööle naasta.
Tööandjal on kohustus koostada puhkuse ajakava hiljemalt märtsi lõpuks (TLS § 69 lõige 2). Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale (TLS § 69 lõige 4). Kui tööandja ei ole koostanud märtsi lõpuks puhkuse ajakava, siis on töötajal õigus 14 kalendripäeva ette teatada ning jääda puhkusele. Samasugune õigus on töötajal ka siis, kui puhkuste ajakava on küll koostatud, kuid seal ei ole näidatud kõiki kasutamata puhkusi, ka siis võib töötaja seda märkimata osa kasutada tööandjale vähemalt kaks nädalat ette teatades.
Töötaja saab oma põhipuhkust kasutada jooksval kalendriaastal ja sellele järgneval aastal ehk kokku kahe aasta jooksul. Seejärel puhkusenõue aegub. Näiteks 01.01.2013–31.12.2013 kalendriaasta põhipuhkust 28 kalendripäeva sai kasutada 2013. aastal ja veel käesoleval aastal, kuid 01. 01. 2015 selle aja eest ette nähtud puhkus aegub. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse nõuda kasutamata põhipuhkuse hüvitamist rahas ka töösuhte lõppemisel.
Tööandja peab puhkuste kavandamisel arvestama, et puhkuse kasutamise järjekorra määramisel on oluline võimaldada töötajale välja töötatud puhkuste kasutamist mõistliku aja jooksul enne puhkusenõude aegumist.

blog comments powered by Disqus