?Riik käitub väga halvasti, et ei tee meile siia vastuvõtupunkte. Siis ma ei peaks seisma siin kogu päeva ja müüma selle aja jooksul ainult 6-15 kilo päevas,? rääkis reedel Aleksander, kes on 30 aastat kurke kasvatanud.
Paarkümmend meetrit Aleksandri müügikohast eemal sama kaupa müüv Ludmilla teadis, et puhkepäeviti ostetakse kurke rohkem kui tööpäeviti. Siis on päeva jooksul võimalik maha müüa isegi üks kuni kaks kotti ehk 40-80 kilo.
20 aastat kurke kasvatanud Ludmillal on tänavu kasvuhoones 1500 taime, Aleksandril aga 150 ringis.
Kui Aleksander istutas esimesed kurgitaimed maha 25. märtsil ja korjas esimesed kurgid juba 25. mail, siis Ludmilla sai esimese saagi üle-eelmisel nädalal.
Peterburi turule minek kallis
Ka Kasepää valla kurgikasvataja Marek Nermann, kellel on kasvamas mitu tuhat taime, tunnistas, et sai esimese kurgisaagi ligi kaks nädalat tagasi.
?Spekulandid maksavad meile väga vähe, ainult 4-5 krooni kilost. Viivad meie kurgi Tallinna või Jõhvi, müüvad sealsetele kokkuostjatele maha ja teenivad meie arvelt suurt vaheltkasu,? kurtis Aleksander.
?Venemaale ehk Peterburi viimisega on see häda, et bensiin on kallis. Alla pooletonnise koormaga ei tasu sinna sõita. Lisaks tuleb Narvas piiri ületades maksta tollimaksu. Peterburi turud on aga Kaukaasiast pärit inimeste valduses ja ka neile tuleb maksta,? lisas ta.
Kui varasematel aastatel ootas Peipsi kandi rahvas topelttollide kadumist kui hingeõnnistust, siis nüüd, kui tollid kadusid, ei tunneta ei Ludmilla ega ka Aleksander seda reaalselt. Kuid mõlemad loodavad, et pääsevad veel kunagi Peterburi turule.
Kurgimüüjad võiksid luua oma vahendusfirma
?Kurgimüüjad on natuke kärsitud ja tahavad raha kohe kätte saada. Tegelikult võiksid nad tõesti ise kokku tulla ja luua oma kokkuostu- ja edasimüügifirma. Praegu ja ka eelmistel aastatel riisuvad ning riisusid vahendajad neilt tõesti koore. On olnud ju isegi juhtumeid, kus ülesostjad on kurkide eest maksnud ainult kroon või paar;? lausus Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
?Ideaalne oleks, kui kurgikasvataja ja jaemüüja vahele jääks ainult üks kokkuostja ja edasimüüja ning kokku oleks neid lülisid kurgikasvatusketis ainult kolm. Praegu jääb kurgikasvataja ja jaemüüja vahele oma 3-5 edasimüüjat ja kõik tahavad vahelt kasu lõigata,? lisas vallavanem.
Küsimusele, miks Venemaa turud veel eestlastele praktiliselt avanenud ei ole, vastas Vooder, et asja uuritakse.
?Vahendajad teenivad kurkide edasimüügi pealt suurt raha, aga mina pean nende kasvatamise nimel palju raha välja käima ja kõik kallineb, nii väetised kui ka puud, millega ma kasvuhoonet kütan. Lõhutud küttepuu ruumimeetri eest tahetakse juba 180 krooni saada,? märkis Aleksander.
Jõgeva turul kurke müüv Oskar (nimi müüja palvel muudetud ? toim) rääkis, et tänavu oli takistavaks asjaoluks sügavalt külmunud maa. Teise probleemina nimetas Oskar jätkuvalt külmi öid, kus õhutemperatuur ei ole üle 9 kraadi tõusnud. Ka päeval on vähe sooja, mistõttu kasvuhoones ei kerki temperatuur kuigi kõrgele.
?Kui soojaks ei lähe, siis hakkavad vara istutatud taimed juba välja langema,? lisas ta.
Reedel maksis värske kurk Peipsi ääres kurgimüüjate peatänaval 15 krooni kilo, teistel Eesti turgudel aga 16-22 krooni. Värske hapukurgi hind oli aga müüjatel erinev. Näiteks müüs Aleksander värsket hapukurki hinnaga 3 krooni tükk, Ludmilla aga 20 krooni kilo.
Aga veel 25. mail küsiti Maalehe andmetel ühe kilogrammi eestimaise värske kurgi eest 24-30 krooni.
Näiteks maksis aga eelmise aasta juuli algul hilise kevade tõttu värske kurgi kilo Eesti turgudel 14 krooni, üle-eelmisel aastal aga 7-8 krooni.
Poodides on eestimaise värske kurgi hinnad kõrgemad. Eile maksis näiteks kilogramm eestimaist lühikest kurki Jõgeva Keskuse poes 17,90. Kaubahallis müüdi samasugust kurki hinnaga 18,50 krooni ja Luunjast pärit pikka kurki 22,90 krooni kilo.
RAIVO SIHVER
