Kuremaal ujuti tippaegu ja peeti rahajahti

Tegevust jätkus igas vanusese ujumissõpradele. Alustati suisa imikutest: neile ja nende emadele andis beebiujumise tunni Leili Meijel.

“Kui meil on beebiujumine alles lapsekingades, siis Soomes ja teistes Põhjamaades on see vaat et kohustuslik,” ütles Eesti ujumiskoondise peatreener Tõnu Meijel. “Ehitatakse isegi spetsiaalseid beebiujulaid. Lapse imikueas ujuma viimine laob tema tervisele tugeva alusmüüri ning pealegi on imik pärast ujumistundi väga rahulik ja magab sügavalt.”

Kuremaa ujula lastebassein on Meijeli sõnul beebiujumiseks väga sobiv. Leili Meijel, kes ise Soomes vastava koolituse läbi teinud, oleks aga soovi korral valmis mõne siinse inimese beebiujumise instruktoriks välja õpetama.

Beebitunnis osalenud emad Kaire ja Annemari ütlesid, et nemad julgesid tänu beebitunnile oma lapsed, viiekuuse Käroli ja kaheksakuuse Liisbeti esimest korda elus basseini ujuma viia ning Leili Meijelilt saadud nõuannete järgi oskavad nad nüüd ise edasi tegutseda.

Sajaline täpsuse eest

Enamik ujulas viibinud suuremaid lapsi osaleb sealsamas Kuremaa ujulas tegutsevates treeningurühmades. Nende jaoks muutis ujumise propaganda päeva eriti õpetlikuks kahe tippujuja, Martti Aljandi ja Martin Liivamäe kohalviibimine. Esimese tippsaavutuseks on Euroopa meistrivõistluste kuues koht, teisel Euroopa juunioride meistrivõistluste hõbemedal.

“Mõlema paremad saavutused on seotud kompleksujumisega, ent tugevad on nad ka teistel ujumisaladel,” ütles Tõnu Meijel. “Veel ühendab neid see, et nad on mõlemad traditsioonidega ujumisperedest pärit.”

Martti ja Martin näitasid muuhulgas seda, kuidas kummitrossi abil koormustrenni tehakse. Tross kinnitatakse üht otsa pidi hüppepuki ja teist otsa pidi ujuja keha külge. Pingule tõmbub tross umbes poole basseini peal ja teise otsa jõudmiseks tuleb juba päris suurt jõudu rakendada.

50 meetri vabaujumise näidisduelliks panid Martin ja Martti selga veetakistust vähendavad pikad ujumiskostüümid, mis siinkandis veel uudisasjad.

“Selline kostüüm maksab umbes kaks ja pool tuhat krooni, aga üle viie-kuue hea stardi sellega teha ei saa, sest see kipub välja venima ja vett sisse võtma hakkama,” ütles Tõnu Meijel.

Enne tippujujate rajale lähetamist korraldas ta ennustusvõistluse, lubades maksta omast taskust sada krooni sellele, kes võitja tulemuse täpsemini ette ennustab. Kiiremaks osutus ujumisrajal Martti Aljand, saades 50 m vabaujumises tulemuseks 23.86. Martin Liivamäe aeg oli 24.01. Saja krooni võrra jõukamaks sai aga Kaude küla poiss Sander Lillo, kes oli võitja tulemuseks pakkunud 23,6.

“Poisid ujusid päris korralikud ajad,” ütles Tõnu Meijel, kiirustades samas Marttit ja Martinit takka, et nad Žkohe pesema ja riietuma läheksid. Kiire oli Meijelitel ja tippujujatel ühest küljest sellepärast, et Leili Meijelit oodati Tallinnas järjekordsesse beebitundi, teisalt aga sellepärast, et ka Marttil ja Martinil seisis õhtul ees tõsine trenn.

“Pooleteise nädala pärast on Eesti meistrivõistlused, kus selgitatakse välja detsembri algul Helsingis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele pääsejad,” ütles Tõnu Meijel, lisades, et kümmekond aastat tagasi käis Eesti ujumiskoondis vahel ka Kuremaal treenimas.

“Järgmiste olümpiamängude tähti tulekski tegelikult otsima hakata Kuremaalt ja teiste väiksemate paikade ujulatest,” ütles Eesti koondise peatreener. “Terves maailmas on tänapäeval tavaks otsida uusi ujumistalente väiksematest paikadest, kus noored on stressivabamad, elavad looduslähedasemat elu ja söövad looduslikumat toitu.”

Vesijooks ja leilivise

Ujumise propaganda päev polnud aga Tallinna rahva lahkumisega veel sugugi läbi: Tartu Aura keskuses tegutseva Ujumise Spordiklubi treenerid jäid üritust edasi ohjama. Kes julges oma tulemust ässadega võrrelda, võis aja peale 50 meetrist vabadistantsi ujuda, kes tahtis, võis kummitrossi otsas koormustrenni teha. Treener Anu Järvekülg viis läbi vesivõimlemise ehk täpsemalt vesijooksu tunni, treener Gunnar Tõnning andis ujumise algõpetuse kiirkursuse ja korraldas lõbusaid mänge.

Veepommimängus tuli võislejapaaridel vastastikku käest kätte visata veega täidetud õhupalli. Võitjaks tuli paar, kes suutis kõige kaugemalt täpseid viskeid sooritada. Rahajahimänguks visati suurde basseini kakssada metallkroonist ja anti viis minutit aega nende kokkukorjamiseks. Kõige edukam sukelduja sai 37 krooni ja päris ilma jäi ainult üks võistleja. Veest välja toodud raha sai igaüks endale.

Veel võisteldi veepüssi abil plasttopsi liigutamises ja leiliviskamises. Viimatimainitud võistlusel osalejad pidid kolme meetri kaugusel tribüünil istudes viskama kibust vett basseiniäärel seisvale saunakerisele. Keris polnud, tõsi küll, päris keris. Selle kivide alla peidetud veeanuma sisu ülemõõtmine näitas, kui täpselt üks või teine võistleja kerisele pihta oli saanud. Leiliviskamisvõistluse võitis siimustilane Hugo Päären.

Lõbusat ja samas arendavat tegevust jätkus Kuremaa ujulas umbes neljaks tunniks. Ujumise propaganda päevade korraldamist toetab hasartmängumaksu nõukogu ning nendega tähistatakse Eesti ujumisspordi lähenevat sajandat sünnipäeva.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus